Rüdinger

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Disambig gray.svg  See artikkel on Rootsis aadeldatud suguvõsast; sarnase nimega Rüdigeri suguvõsa kohta vaata artiklit Rüdiger.

Rüdingeri suguvõsa aadlivapp

Rüdinger (vene keeles Ридингер) on täpselt teadmata päritolu aadlisuguvõsa.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Rüdingeride päritolu ei ole teada. XVII sajandi 2. poolest on teateid kapten Heinrich Nikolaus Rüdingeri (suri enne 1711) kohta, kes teenis Daugavgrīva kindluse garnisonis. 1695. aasta 6. juunil (vkj) tõstis kuningas Karl XI ta aadliseisusse, kuid Rootsi rüütelkonda teda ei introdutseeritud.[1] Tema poeg kapten Peter von Rüdinger oli tema ema suguvõsale kuulunud Koorküla mõisa pandivaldaja.[2] Peteri poeg Karl Magnus von Rüdinger (1753−1821) teenis välja kindralmajori auastme, oli Viiburi tsiviilkuberner ja lõpetas karjääri salanõunikuna. Elu lõpul elas Eestimaal.[3] Tema pojad polkovnik Friedrich Wilhelm von Rüdinger (1780−1840) ja kindralmajor Alexander von Rüdinger (1782−1825) rajasid suguvõsa kaks Venemaa liini.[4] Vanemast harust põlvnes Venemaa patriarh Aleksius II.

Rüdingerid rüütelkonna matriklis[muuda | muuda lähteteksti]

Salanõunik Karl Magnus von Rüdinger (1753−1821) võeti 1815. aasta 19. veebruaril (vkj) Eestimaa rüütelkonna matriklisse.[5]

Kindralmajor Alexander von Rüdinger (1782−1825). George Dawe´ maal

Suguvõsa liikmeid[muuda | muuda lähteteksti]

Sugupuu[muuda | muuda lähteteksti]

  • Heinrich Nicolaus (Nils) von Rüdinger (suri enne 1711); abiellus Christine Elisabeth von Wickede(n)iga (1680–pärast 1721)
    • Peter (suri pärast 1754), Koorküla pandivaldaja, kapten; abiellus 3) 1752 Elisabeth Wiesneriga
      • Karl Magnus (1753–1821), kindralmajor, salanõunik, Viiburi tsiviilkuberner; abiellus 1779 vabapreili Charlotte Margarethe von Maltitziga (1758–1786)
        • Friedrich Wilhelm (1780−1840), polkovnik; abiellus Sophia Dorothea Jerzhembskaga
          • Georgi (1811–1848)
            • Aleksandr (1844-1877); abiellus Jevgenia Germanovna Gizettiga (suri 1905)
              • Aleksandr (1870-1929); abiellus Aglaida Juljevna von Baltziga (1870–1956)
        • Alexander (1782−1825), kindralmajor
          • Nikolai (1825−1894), kindralmajor

Rüdingeri suguvõsa mõisavaldused[muuda | muuda lähteteksti]

  • Liivimaa eesti distrikt:
  • Soome:
    • Hiitala (1797−1807), Kuokkala (XIX sajandil)

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Schlegel, Ernst Bernhard. Klingspor, Carl Arvid. Den med sköldebref förlänade men ej å riddarhuser introducerade Svenska adelns ättar-taflor. Stockholm: P. A. Norstedt & Söner, 1875, lk 248.
  2. Stryk, Leonhard von. Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Erster Teil. Der ehstnische District. Dresden: Druck von Albanus´schen Buchdruckerei, 1877, lk 359.
  3. Lenz, Wilhelm. Deutschebaltisches biographisches Lexikon 1710−1960. Köln-Wien: Böhlau Verlag, 1970, lk 656.
  4. Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften. Teil: Estland. Bd III. Görlitz: Verlag E. U. Starke, 1930, lk 346
  5. Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften. Teil: Estland. Bd III. Görlitz: Verlag E. U. Starke, 1930, lk 345.

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Der Adel der russischen Ostseeprovinzen (Estland, Kurland, Livland, Ösel). 1. Teil. Die Ritterschaft. Neustadt an der Aisch: Bauer & Rape, inhaber Gerhard Gessner, 1898 (ümbertrükk 1980). Lk 412.
  • Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften. Teil: Estland. Bd III. Görlitz: Verlag E. U. Starke, 1930. Lk 345-346 [1].
  • Genealogisches Handbuch des Adels. Adelslexikon. Bd XII. Limburg an der Lahn: C. A. Starke Verlag, 2001. Lk 98.
  • Schlegel, Ernst Bernhard. Klingspor, Carl Arvid. Den med sköldebref förlänade men ej å riddarhuser introducerade Svenska adelns ättar-taflor. Stockholm: P. A. Norstedt & Söner, 1875. Lk 248 [2].

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]