Rüdinger
|
See artikkel on Rootsis aadeldatud suguvõsast; sarnase nimega Rüdigeri suguvõsa kohta vaata artiklit Rüdiger. |
Rüdinger (vene keeles Ридингер), Venemaal tuntud ka kui Ridinger ja Ridiger, on täpselt teadmata päritolu aadlisuguvõsa.
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]Rüdingeride päritolu ei ole teada. XVII sajandi 2. poolest on teateid kapten Heinrich Nikolaus Rüdingeri (suri enne 1711) kohta, kes teenis Daugavgrīva kindluse garnisonis. 1695. aasta 6. juunil (vkj) tõstis kuningas Karl XI ta aadliseisusse, kuid Rootsi rüütelkonda teda ei introdutseeritud.[1] Tema poeg kapten Peter von Rüdinger oli tema ema suguvõsale kuulunud Koorküla mõisa pandivaldaja.[2] Peteri poeg Karl Magnus von Rüdinger (1753−1821) teenis välja kindralmajori auastme, oli Viiburi tsiviilkuberner ja lõpetas karjääri salanõunikuna. Elu lõpul elas Eestimaal.[3] Tema pojad polkovnik Friedrich Wilhelm von Rüdinger (1780−1840) ja kindralmajor Alexander von Rüdinger (1782−1825) rajasid suguvõsa kaks Venemaa liini.[4] Vanemast harust põlvnes Venemaa patriarh Aleksius II.
Rüdingerid rüütelkonna matriklis
[muuda | muuda lähteteksti]Salanõunik Karl Magnus von Rüdinger (1753−1821) võeti 1815. aasta 19. veebruaril (vkj) Eestimaa rüütelkonna matriklisse.[5]
Suguvõsa liikmeid
[muuda | muuda lähteteksti]- Karl Magnus von Rüdinger (1753−1821), kindralmajor, salanõunik, Viiburi tsiviilkuberner, mõisaomanik
- Alexander von Rüdinger (1782−1825), kindralmajor, brigaadikomandör, Wilmanstrandi komandant
- Nikolai Aleksandrovitš Ridinger (1825−1894), kindralmajor, politseimeister, mõisaomanik
- Nikolai Jegorovitš Ridinger (1846−1904), tõeline riiginõunik
- Aleksandr Aleksandrovitš Ridinger (1870−1929), tõeline riiginõunik
- Vsevolod Aleksandrovitš Ridinger (1871−1939), tõeline riiginõunik, kammerhärra
- Aleksei Mihhailovitš Ridiger (1929−2008), Tallinna ja Eesti metropoliit, Venemaa patriarh Aleksius II
Sugupuu
[muuda | muuda lähteteksti]- Heinrich Nicolaus (Nils) von Rüdinger (suri enne 1711); abiellus Christine Elisabeth von Wickede(n)iga (1680–pärast 1721)
- Peter (suri pärast 1754), Koorküla pandivaldaja, kapten; abiellus 3) 1752 Elisabeth Wiesneriga
- Karl Magnus (1753–1821), kindralmajor, salanõunik, Viiburi tsiviilkuberner; abiellus 1779 vabapreili Charlotte Margarethe von Maltitziga (1758–1786)
- Friedrich Wilhelm (1780−1840), polkovnik; abiellus Sophia Dorothea Jerzhembskaga
- Georgi (1811–1848)
- Aleksandr (1844-1877); abiellus Jevgenia Germanovna Gizettiga (suri 1905)
- Aleksandr (1870-1929); abiellus Aglaida Juljevna von Baltziga (1870–1956)
- Mihhail (1902–1962), Lutheri mööblivabriku raamatupidaja, hiljem õigeusu vaimulik; abiellus 1926 Jelena Jossifovna Pissarevaga (1902–1959)
- Aleksei Ridiger (1929–2008), Moskva ja kogu Venemaa patriarh Aleksius II
- Mihhail (1902–1962), Lutheri mööblivabriku raamatupidaja, hiljem õigeusu vaimulik; abiellus 1926 Jelena Jossifovna Pissarevaga (1902–1959)
- Aleksandr (1870-1929); abiellus Aglaida Juljevna von Baltziga (1870–1956)
- Aleksandr (1844-1877); abiellus Jevgenia Germanovna Gizettiga (suri 1905)
- Georgi (1811–1848)
- Alexander (1782−1825), kindralmajor
- Nikolai (1825−1894), kindralmajor
- Friedrich Wilhelm (1780−1840), polkovnik; abiellus Sophia Dorothea Jerzhembskaga
- Karl Magnus (1753–1821), kindralmajor, salanõunik, Viiburi tsiviilkuberner; abiellus 1779 vabapreili Charlotte Margarethe von Maltitziga (1758–1786)
- Peter (suri pärast 1754), Koorküla pandivaldaja, kapten; abiellus 3) 1752 Elisabeth Wiesneriga
Rüdingeri suguvõsa mõisavaldused
[muuda | muuda lähteteksti]- Liivimaa eesti distrikt:
- Koorküla (Korküll) (1725−1732, pandivaldus)
- Soome:
- Hiitala (1797−1807), Kuokkala (XIX sajandil)
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Schlegel, Ernst Bernhard. Klingspor, Carl Arvid. Den med sköldebref förlänade men ej å riddarhuser introducerade Svenska adelns ättar-taflor. Stockholm: P. A. Norstedt & Söner, 1875, lk 248.
- ↑ Stryk, Leonhard von. Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Erster Teil. Der ehstnische District. Dresden: Druck von Albanus´schen Buchdruckerei, 1877, lk 359.
- ↑ Lenz, Wilhelm. Deutschebaltisches biographisches Lexikon 1710−1960. Köln-Wien: Böhlau Verlag, 1970, lk 656.
- ↑ Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften. Teil: Estland. Bd III. Görlitz: Verlag E. U. Starke, 1930, lk 346
- ↑ Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften. Teil: Estland. Bd III. Görlitz: Verlag E. U. Starke, 1930, lk 345.
Kirjandus
[muuda | muuda lähteteksti]- Der Adel der russischen Ostseeprovinzen (Estland, Kurland, Livland, Ösel). 1. Teil. Die Ritterschaft. Neustadt an der Aisch: Bauer & Rape, inhaber Gerhard Gessner, 1898 (ümbertrükk 1980). Lk 412.
- Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften. Teil: Estland. Bd III. Görlitz: Verlag E. U. Starke, 1930. Lk 345-346 [1].
- Genealogisches Handbuch des Adels. Adelslexikon. Bd XII. Limburg an der Lahn: C. A. Starke Verlag, 2001. Lk 98.
- Schlegel, Ernst Bernhard. Klingspor, Carl Arvid. Den med sköldebref förlänade men ej å riddarhuser introducerade Svenska adelns ättar-taflor. Stockholm: P. A. Norstedt & Söner, 1875. Lk 248 [2].