Rüü

Allikas: Vikipeedia

Rüü on põhitähenduses kehakate, rõivas, ka eriotstarbeline rõivas, ametirüü. Teises tähenduses kiht, kest, sulestik või miski muu kattev ehk ümbritsev.[1]

Eesti etnograafias oli rüü endisaegne valgest villasest või linasest riidest suvine pikk ülerõivas.[2]

Eesti alad[muuda | muuda lähteteksti]

Rüü oli Ida-Euroopas tuntud peamiselt meeste ja naiste töörõivana. Eesti rüüd vastasid lõikelt ja tegumoelt sama piirkonna pikk-kuuele. Viimati kanti rüüd 19. sajandi II poolel Lõuna-Eestis, eriti Mulgimaal. Saartel rüüd ei kantud.[3] Rüü pandi selga teiste riiete kaitseks, sellega käidi ka karjas. Valmistatud olid rüüd enamasti kimpvoltide või ümberringi voltidega.[4]

Setumaa[muuda | muuda lähteteksti]

Lisaks nimetati rüüks setu naiste valget villasest riidest pikka pidulikku pealisrõivast, väljanägemiselt vene sarafani tüüpi. See oli vööst kurguni nööbitava rinnalõhikuga ning pikkade väga kitsaste liigvarrukatega, mis asusid seljal vöö vahel. Käed pisteti välja avadest, mis paiknesid õlgade kohal. Rüü ääred ja allserv olid kanditud punase paelaga. Vööle seoti kirivöö. Sellist valget rüüd kanti 19. sajandi keskpaigani, hiljem levis setude hulgas venelaste mõjul tumesinine või must varrukateta villane pealisrõivas ehk sukman, samuti argipäevane sinine puuvillasest riidest kitasnik. Neid kanti veel 1920. aastail, valge rüü püsis nende kõrval tavapärase pruudirõivana[3].

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Eesti keele seletav sõnaraamat [1] vaadatud 12.04.2020
  2. Eesti etümoloogiasõnaraamat [2] vaadatud 12.04.2020
  3. 3,0 3,1 Eesti rahvakultuuri leksikon (3. trükk). 2007. Koostanud ja toimetanud Ants Viires. Eesti Entsüklopeediakirjastus. Lk 264
  4. Eesti etnograafia sõnaraamat. Koostanud Arvi Ränk, toimetanud Õie Ränk. Tallinn 1995. lk 185

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]