Rööprähklemine
.jpg)
 |
Tsitaadid Vikitsitaatides: Rööprähklemine |
Rööprähklemine on inimese tähelepanu jagamine mitme ülesande või tegevuse vahel, näiteks autojuhtimise ja telefoniga rääkimise vahel. Rööprähklemine võib viia ajaraiskamiseni, kuna inimese mõistus peab vahelduma mitme erineva konteksti vahel, ning tähelepanu puudujäägi tõttu võivad tegevuses tekkida vead.
1960. aastatest saati on teadlased korraldanud eksperimente, et mõista rööprähklemise olemust ja selle limiite inimestes. Kõige lihtsamat laadi eksperimendid selles valdkonnas põhinevad niinimetatud psühholoogilise refraktaarse perioodi mõjul. Sellistes eksperimentides antakse inimesele käsk vastata õigesti kahele erinevale stiimulile, mis esitatakse ajaliselt lähestikku. Üldiselt leiavad sellised eksperimendid, et teisele stiimulile reageeritakse aeglasemalt.[1]
Teadlased on pikemat aega tõdenud, et mingit laadi pudelikaela efekt ei luba ajul tegeleda kummagi ülesande teatud aspektide kallal samaaegselt.[2] Pudelikaela efekt viitab sellele, et kuna inimesel on vaid piiratud kogus tähelepanulist ressurssi, säilitab aju vaid kõige tähtsama teabe. Mitmed teadlased usuvad, et tunnetuslik funktsioon, mis kõige enam rööprähklemise all kannatab, on tegevuskäikude planeerimine ja informatsiooni mälust kättesaamine.[3] Psühhiaater Edward M. Hallowell on rööprähklemist kirjeldanud kui "müütilist tegevust, milles inimesed usuvad, et nad suudavad teha samaaegselt kahte või enamat tegevust, justkui need oleksid üks ja sama."[4]
Richard E. Mayer leidis, et uue informatsiooni selgeks õppimine rööprähklemise ajal on raske või isegi võimatu.[viide?] Reynol Junco leidis oma uuringus, et rööprähklevate üliõpilaste õpitulemused sageli halvenesid.[5] 2008. aastal väideti, et USA ettevõtted kaotavad igal aastal rööprähklemise tõttu hinnanguliselt 650 miljardit dollarit.[6]
Nimetus[muuda | muuda lähteteksti]
Eestikeelne sõna "rööprähklemine" on tuletatud ingliskeelsest sõnast multitasking, mis on pärit 1965. aasta teadusartiklist IBM-i suurarvuti System/360 kohta.[7] Mõistet hakati hiljem kasutama ka inimkäitumisest rääkides. Mõiste multitasking on kujunenud rahvusvaheliseks. Paljudes keeltes (näiteks saksa, itaalia, taani, norra) kasutatakse seda mõistet muutmata, tõlkimata kujul.[viide?] Ka eesti keeles kohtab sõna multitasking üsna sagedasti. Sõna "rööprähklemine" hakkas eesti keeles levima umbes 2013. aastast saati.[8]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Pashler Harold (1994). "Dual-task interference in simple tasks: Data and theory". Psychological Bulletin. 116 (2): 220–244. CiteSeerX 10.1.1.324.4916. DOI:10.1037/0033-2909.116.2.220. PMID 7972591.
- ↑ Goldstein, E. Bruce (2011). Cognitive Psychology: connecting mind, research, and everyday experience. Cengage Learning. Lk Chapter 4 (pgs 85–114).
- ↑ "Is multi-tasking a myth?". BBC News. 20. august 2010.
- ↑ Hallowell, Edward M.. Crazy Busy: Overstretched, Overbooked, and About to Snap! Strategies for Handling Your Fast-Paced Life. 2007. Ballantine Books. ISBN 0-345-48244-1
- ↑ Junco, Reynol (2012). "In-class multitasking and academic performance" (PDF). Computers in Human Behavior. Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 3. aprill 2013. Vaadatud 1. jaanuaril 2024.
- ↑ RICHTEL, Matt (14. juuni 2008). "Lost in E-Mail, Tech Firms Face Self-Made Beast". The New York Times. Vaadatud 14. juunil 2008.
- ↑ IBM Operating System/360 Concepts and Facilities - Witt, Bernard I. & Lambert, Ward
- ↑ "Maire Raadik: rööprähklus". Arvamus. 16. september 2016. Vaadatud 1. jaanuaril 2024.