Réduit (Šveits)

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Réduit' põhilised eelvööndid ja põhikaitseala edela-kirdesuunalistes Alpide kõrgematel osadel riigi lõunaosas

Réduit (saksa keeles Schweizer Reduit; prantsuse keeles Réduit suisse või Réduit national; itaalia keeles Ridotto nazionale; romanši keeles Reduit nazional) oli kaitseplaan, mille 1880. aastatel töötas välja Šveitsi valitsus. Selle järgi kindlustati riigi mägist keskosa, et pakkuda kaitset oma sõjaväele, kes pidi välismaise invasiooni puhul sinna taganema ja osutama seal lõplikku vastupanu (vaata ka réduit laiemas mõistes).

Niimoodi tekkinud kindlusvöönd kannab samuti nime Réduit. See hõlmas üldiselt mäeahelikud edela-kirde suunas läbi Alpide, keskendudes kolmele suurele kindluseleSt. Maurice, kindlus Sankt Gotthardi kuru ümbruse mägedes ja Sargans.

1933. aastal võttis Šveitsi valitsus otsuse hakata kaasajastama kindlusvööndit. 25. juulil 1940 esitles kindral Henri Guisan täpsustatud ja täiendatud plaani. Selle kontseptsiooni eesmärk oli heidutada sissetungijat võimalikult rohkem ning teha talle sissetungimine võimalikult raskeks, laskmata tal kasutada Šveitsi olulist taristut.

Põhiosa sellest ehitati ajavahemikul 1935-1946. Teise maailmasõja eel (1938 rajati Sargansi kindlus) ja ajal laiendati ja täpsustati kava eelkõige võimaliku Saksa sissetungi vastu. Kindlusvöönd kaitses peamiselt Alpe Saksamaa ja Itaalia vahel ning välistas seega Šveitsi tööstus- ja asustussüdame kasutamist võimaliku sissetungija poolt. Kuigi eelvööndid ei olnud mõeldud läbimatuks takistuseks, olid need siiski olulised sissetungija nõrgestamiseks põhikindlustistele lähenemisel. Põhikindlused pidid takistama sissetungija liikumist läbi Alpide lõuna (Saksamaa) või põhja suunas (Itaalia), kontrollima peamisi põhja-lõunasuunalisi mäekurusid ja raudteetunneleid.

Réduit' otstarve ja edasine kasutamine on 21. sajandil olnud arutlusel Šveitsi ühiskonnas, kus selle sajandi algul kaotati mitmeid kindlusi.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]