Rääbise (Leningradi oblast)

Allikas: Vikipeedia
Rääbise

vene Рябизи
soome Räpisi

Elanikke 12 (2017)[1]

Koordinaadid 59° 30′ N, 29° 59′ E
Rääbise (Leningradi oblast) (Leningradi oblast)
Rääbise (Leningradi oblast)

Rääbise on küla Venemaal Leningradi oblastis Gattšina rajoonis. Tegemist on ajaloolise eesti külaga.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Venemaa Keisririigis oli Rääbise kohalik suvituskoht Tsarskoje Selo maakonnas, kus Vene aristokraadid käisid jahti pidamas (küla maa kuulus ametlikult keisrile). Rääbise küla asutati 1869. aastal ning selle asunikud olid pärit Torma kihelkonnast.[2][3] Küla kasvas 19. ja 20. sajandi jooksul ning kujunes eesti ja soome külade üheks kohalikuks keskuseks. 1913. aastal oli Rääbises neliteist ning 1929. aastal juba 22 talupidamist.[4] Peamisteks elatusviisideks olid Rääbises põlluharimine ja karjakasvatus ning kõige levinud maaharimise viis oli ribapõldudes. Talupidamised olid suhteliselt väikesed, keskmiselt oli talul 5–7 dessatiini maad.[5] Rääbises asutati ka eestikeelne kool, mis oli üks suuremaid eesti keeles õpetavaid koole maakonnas ning seal tegutsesid mitmed seltsid, näiteks haridusselts "Linda", põllumeesteselts, piimaühisus ja Rääbise tuletõrjujate selts.[6][7]

Pärast oktoobrirevolutsiooni kuulus Sernitsa külanõukogu alla, mis 1926. aastal muudeti autonoomseks soome külanõukoguks.[8] 1920. aastatel jätkas Rääbise eesti asunduste ühe keskusena, koondades enda ümber Kuremaa, Vanatee, Kivijärve, Aruküla, Loosa, Suur-Karstala ja Väike-Karstala, Botkova (Hinkala) ning Soske küla. Tegevust jätkas eestikeelne Rääbise kool, kus 1929. aastal käis 22 last. Samuti asutati külla punanurk ning Rääbise kolhoos. Terve rajooni ainukene eestlastest parteilane oli Rääbise kooli direktor.[5][9][10]

1930. aastatel muutus eluolu Rääbise külas pingelisemaks ja tavaliseks muutus senise juhtkonna kritiseerimine. Avalikult kritiseeriti nii kolhoosi esimeeste, Rääbise kooli kui ka kohalike elanike tegevusi ning juhtkond Rääbises vahetus kiiresti.[10][11][12] Suure terrori ajal hukkusid mitmed juhtivad Gattšina rajooni eestlased ja kohaliku kultuuri soosimine asendus assimileerumissurvega. 1930. aastate lõpus suleti ka Rääbise kool, kuid see avati 1943. aastal uuesti Saksa okupatsioonivõimude loal.[13]

Nõukogude aja lõpuks oli elu Rääbises välja surnud. 1997. aasta rahvaloendusel ei elanud külas ametlikult mitte ühtegi elanikku. Aastast 2002 oli Rääbise rahvaarv umbes 10 aastat olnud tõusuteel, kuid tänapäeval on tegemist vene külaga, kus tegutseb ökofarm.[14][15][16] Tänapäeval on küla Voiskovitsõ külaasunduse koosseisus.[17]

Rahvastik[muuda | muuda lähteteksti]

Aastal 1900, ligi 30 aastat pärast küla asustamist elast Rääbisel 80 elanikku.[3] 1997. aastal ei elanud Rääbisel enam ühtegi elanikku.[14] 2002. aasta rahvaloenduse järel selgus, et Rääbise külas on taas elanikke, kuid varasemast oluliselt vähem ning tegemist on tänapäeval vene külaga.[16] 2017. aastal elas Rääbises 12 elanikku.[17][1]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 "Административно-территориальное деление Ленинградской области" (PDF). 2017.
  2. Nigol, August (1918). Eesti asundused ja asupaigad Wenemaal. Tartu: "Postimees". Lk 22.
  3. 3,0 3,1 Meomuttel, J. (1900). Eesti asunikud laialises Wene riigis. Tartu: "Postimees". Lk 10.
  4. "VKP-3/43:234 Pietari ympäristöineen, sotaharjoitusalueen kartta". Kansallisarkisto. Vaadatud 24.01.2023.
  5. 5,0 5,1 "Rääbise küla olukorrast". Venemaa Kommunistline (enamlaste) Partei Peterburi Eesti osakonna häälekandja. 24.05.1929. Lk 3.
  6. "Asunduste elu". Edasi. 03.01.1922. Lk 3.
  7. Kostin (30.07.1926). "Tuletõrjujate toetuspidu". Edasi: Venemaa Kommunistline (enamlaste) Partei Peterburi Eesti osakonna häälekandja.
  8. Янсон, П. М. (1929). Национальные меньшинства Ленинградской области. Leningrad. Lk 23.
  9. Jõmm, J. (20.08.1926). "Miks Trotski kr. punased nurgad waikiwad". Edasi. Lk 4.
  10. 10,0 10,1 Netty (04.08.1933). "Rääbise kolhoos ei kasuta tööjõudu". Venemaa Kommunistline (enamlaste) Partei Peterburi Eesti osakonna häälekandja. Lk 1.
  11. "Äärmine lohakus ja bürokratism". Edasi. 18.11.1930. Lk 3.
  12. "Iralka mehed ja kollektiwistid". Edasi. 02.08.1929. Lk 3.
  13. Тамби, С.А. (27.04.2017). "ГАТЧИНСКИЕ ЭСТОНЦЫ: ИСТОРИЯ И СОВРЕМЕННОСТЬ" (PDF). Бюллетень: Центра этнорелигиозных исследований: 157–174.
  14. 14,0 14,1 "Административно-территориальное деление Ленинградской области" (PDF). 1997.
  15. "Продовольственная безопасность в Евразийском регионе 2020" (PDF). Евразийский центр по продовольственной безопасности. 2020. Lk 42.
  16. 16,0 16,1 Коряков, Ю.Б. (31.01.2013). "База данных "Этно-языковой состав населённых пунктов России"". Lingvarium. Vaadatud 24.01.2023.
  17. 17,0 17,1 "Административно-территориальное деление Ленинградской области". 2007. Lk 88.