Püstpalkkirik
Püstpalkkirik on keskajal Põhjamaades, eriti 11.–13. sajandi Norras kasutusel olnud kirikutüüp, mille puhul üleni puidust hoone konstruktsioon rajati püstistele nurgapostidele.
Seda tüüpi kirik ehitati raamistikule, mis koosnes neljast nurgapostist ja neid ühendavatest alumistest ja ülemistest raampuudest. Püstpalkkirikud jagunevad kahte suuremasse rühma: saalkiriku tüüpi ja basiilika tüüpi kirikud. Reeglina on nad kaunistatud rikkalike puunikerdustega, mis ühendab kristlikud motiivid viikingite traditsioonilistest uskumustest pärit ainestikuga[1].
Ehitus
[muuda | muuda lähteteksti]Esimeste püstpalkkirikute püstised nurgapostid kaevati ehituse ajal lihtsalt maa sisse ja need läksid aja jooksul paratamatult mädanema, seetõttu pole ühtegi nii vana taolist ehitist algsel kujul säilinud. Ka püstpalkkirikutest vanim, Urnesi kirik ehitati 12. ja 13. sajandil uuesti, kuid osa detaile pärineb aastast 1050, sealhulgas loomornamendiga nikerdustega esiuks põhjaeeskoja seinas.
Norra püstpalkkirikutel on valdavalt sindelkatused. Nii seinad kui katus on tõrvatud puutõrvaga, mis võib päikese käes vahel sulama ja voolama hakata ning mis sõltuvalt asendist ilmakaarte suhtes ja kaitstusest sademete eest on värvunud mustast toonist kollakani. Vaid mõnel üksikul kirikul võib osaliselt näha ka värvkatet. Ringebu kiriku punane torn vihjab arvatavasti hilisematele taastamistöödele.[2]
Ajaloost
[muuda | muuda lähteteksti]11. ja 14. sajandi vahel kerkis Skandinaavias umbes 1200 püstpalkkirikut. Tänaseni on neist säilinud 28, neist 25 esialgses asukohas. Vanim neist on Urnesi püstpalkkirik Norras, mis kuulub ka UNESCO maailmapärandi hulka. See valmis algsel kujul aastal 1050[1]. Rootsis säilinud püstpalkkirikud on hiliskeskajal ehitatud Hedaredi kirik ja Hemse kirik Gotlandil, mille osad avastati 19. sajandil hilisema kivikiriku konstruktsioonide hulgast (tänapäeval Stockholmi ajaloomuuseumis). Mõningate mööndustega võib püstpalkkiriku tüübi alla liigitada veel Greenstedi kiriku Essexis Inglismaal.
Kunagi Norras Valdresi orus seisnud kirik müüdi Preisi kuningale Friedrich Wilhelm IV-le, kes laskis selle koost võtta ja praegu Poolale kuuluval alal Karkonosze mägedes uuesti kokku panna.
Koopiaehitised
[muuda | muuda lähteteksti]Norras on turismiäri edendamiseks püstitatud püstpalkkirikute koopiaid, tuntuim neist on Goli püstpalkkiriku koopia (keskaegne kirik teisaldati 1880. aastatel Norsk Folkemuseumi ja 1980. aastatel püstitati endisesse asukohta koopiaehitis)[3]. Püstpalkkirikute koopiaid on ehitatud ka mujal Põhjamaades, nagu näiteks Hørningi püstpalkkirik Moesgaardi muuseumis Aarhusis Taanis[4], Rootsis püstitati 2000. aastal püstpalkkiriku koopia Häggvikis Norrlandis, Mannaminne vabaõhumuuseumi ühe osana[5].
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ 1,0 1,1 https://www.visitnorway.com/typically-norwegian/stave-churches/
- ↑ http://puuinfo.ee/pdf/Puuinfo_nr1/26_P6hjala_puukirikud.pdf
- ↑ https://www.visitnorway.com/places-to-go/eastern-norway/hallingdal/listings-hallingdal/gol-stave-church/7684/
- ↑ https://www.moesgaardmuseum.dk/besoeg-os/arkitektur-og-natur/stavkirken/
- ↑ "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 1. november 2019. Vaadatud 9. novembril 2019.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)