Püha ja õudne lõhn
"Püha ja õudne lõhn" on Robert Kurvitza 2013. aastal ilmunud ulmeromaan.
Romaani sündmustik leiab aset väljamõeldud maailmas ja keskendub kolmele mehele, kes pole kakskümmend aastat pärast klassiõdede jäljetut kadumist ikka veel nende otsimisest loobunud.
Retseptsioon
[muuda | muuda lähteteksti]"Püha ja õudset lõhna" on nimetatud eesti (proosa)kirjanduse "haihtunud nullindate" lunastuseks ning üheks märgilisemaks kirjandussündmuseks viimase kümne aasta jooksul.[1] Kirjandusekspert Johanna Ross märgib, et teos "ületas harva erandina piiri ulme ja "päriskirjanduse" vahel",[2] ning pälvis elavat vastukaja mõlemalt poolt.
Ulmespetsialist Jaak Tomberg liigitab teose "fantastilise realismi" ja "maailmaehituskirjanduse" valda kuuluvaks: "Kirjandusteoreetilisest vaatenurgast õnnestub "Pühal ja õudsel lõhnal" dünaamiliselt ära kasutada kaht konventsionaalses žanrisüsteemis teineteisest seni üsna kaugel lahus seisnud žanritendentsi: realistlikku ja fantastilist. Veel enam, sel õnnestub tagantjärele edukalt ilmestada nende tendentside alatist olemuslikku ühisosa ning sellisena kehastab romaan "meie oma väikest tõestust" maailmakirjanduses valdavale tundmusele, et kahekümne esimese sajandi algus on teatud traditsioonilises mõttes uue ja produktiivse realismi mitmete ilmingute esilekerkimise aeg."[3]
Kultuurispetsiifiliste nimede ja kontekstide kasutamine uutes geograafilistes ja kultuurilistes seostes tekitas kriitikutes segadust (Vaasa linnanime kohta küsiti, miks tegevus toimub Rootsis). Mitmed kriitikud (Rein Raud,[4] Peeter Helme[5] ja Maniakkide Tänav[6]) heitsid romaanile ette rahuldava lõpu puudumist (samas selle muid voorusi tunnistades), ent ulmekirjanik ja toimetaja Triinu Meres vastas, et raamatu lõpuks on lahenduse kõik tükid käes ja jääb üle need vaid kokku panna.[7]
Arvustajad kiitsid Kurvitza romaani keelelist kaasaegsust[7] ja uuenduslikkust[8] ning kirjelduste realistlikkuse kõrget taset.
Kirjutamisprotsess
[muuda | muuda lähteteksti]Autor on öelnud, et toetub kirjutamisel suuresti Dungeons & Dragonsi maailmaehitamise traditsioonile. Ideede arendamisse on kaasatud ka teisi isikuid. Samuti rakendati raamatu viimistlemisel "massitoimetamist", kus erinevate taustadega inimesed said hinnata teose arusaadavust ja realismilähedust, tuua välja häguseid kohti ning teha parandusettepanekuid.[2]
Kirjutamisprotsessis D&D mängusüsteemi kasutamise põhjus on Robert Kurvitza pikaajaline seotus rollimängudega, nii mängujuhi kui ka mängijana.
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Vikerkaar 4-5 2014: Diamat on see kui on igasugu, Mariann Tihane
- ↑ 2,0 2,1 Värske Rõhk: Kirjanduse võidurelvastumine. Intervjuu Robert Kurvitzaga
- ↑ Sirp: Maailmaehitamise paranduslik ainelaulatus
- ↑ Goodreads: Püha ja õudne lõhn
- ↑ Looming: Suur ja põnev, aga tühjavõitu maailm, Peeter Helme
- ↑ Ulmeajakiri: Robert Kurvitz "Õudne ja püha lõhn", Maniakkide Tänav
- ↑ 7,0 7,1 Algernon: "Püha ja Õudne Lõhn", Triinu Meres
- ↑ Eesti Ekspress: Kurvitza püha ja õudne aegruum, Priit Hõbemägi