Pöördjärjestusega hulgafraas

Pöördjärjestusega hulgafraas on fraas, kus hulgafraasi tavapärane sõnade järjekord on ümber pööratud, nii et hulgasõna ehk kvantor on pärast laiendit.

Eesti keel

Arvsõnafraasi pööratud sõnajärg

Arvsõnafraasis väljendab arvsõna ja laiendi pöördjärjestus arvu umbkaudsust.

Näiteks:

Minna oli veel kilomeetrit kümme tähenduses 'umbes kümme kilomeetrit'.
Kohale tuli inimest kakskümmend 'umbes kakskümmend inimest'.

Pöördjärjestus ühiknimisõnaga hulgafraasis

Ühiknimisõnaga hulgafraas on arvsõnafraas, milles hulgasõna on ühiknimisõna (pea, hing, inimene, isik, tükk, õis jms), mis tähistab spetsiaalselt selle hulga üht elementi ja laiend on nimisõnafraas või juhuhulka märkiv nimisõna.

Näiteks:

Kohale oli tulnud mõnikümmend inimest valitsuse toetajaid ja teist samapalju vastaseid.
Palun mulle kümme õit neid roose (seal).

Ühiknimisõnaga hulgafraasides asub hulga nimetus tavaliselt hulgasõnast eespool. Sellised fraasid esinevad ühtse fraasina harva.

Näiteks:

Kohale oli tulnud valitsuse toetajaid mõnikümmend inimest ja vastaseid teist samapalju.
Palun mulle neid roose kümme õit.
Kasse on tal vist küll oma neli tükki.

Ühiknimisõna on mitmusliku hulganimetuse korral sageli liiane ja jäetakse fraasi lahus paiknemise korral ära.

Näiteks:

Valitsuse toetajaid oli kohale tulnud mõnikümmend (inimest).
Neid roose palun mulle kümme (õit).
Kasse on tal neli (tükki).

Ühiknimisõnafraas saab esineda vaid juhul, kui arvsõna või arvsõnalise asesõnaga on märgitud ära ühikute arv.

Arvsõna puudumisel on lause grammatiliselt vale, kuigi peaks tähendama sama, mid lause, kus arvuks on üks.

Näiteks:

• Valitsuse toetajaid oli kohal inimene.
  
• Neid roose oli järel vaid õis.

Pöördjärjestus nimisõnalise ja määrsõnalise hulgasõnaga fraasides

Pöördjärjestus hulgafraasis võimaldab muuta lause teatestruktuuri.

Nimisõnalise ja määrsõnalise (v. a täis ja tulvil) hulgasõnaga fraasid ei võimalda pöördjärjestust ühtse fraasi piires, küll aga lahkfraasina.

Näiteks:

Aega oli jäänud veel aasta, vrd Aasta aega oli veel jäänud.
Raha oli meil kõigil vähe, vrd Meil kõigil oli vähe raha.

Lahkfraasiga on tegu ka juhul, kui nimisõna paikneb vahetult hulgasõna ees. Seda näitab võimalus paigutada fraasi komponentide vahele muid lauseelemente.

Näiteks:

Ma soovin neid pükse kaks paari. – Ma soovin neid pükse kaasa võtta kaks paari.
Mul jäi aega paar tundi. – Mul jäi aega üle paar tundi.
Tal on raha liiga palju. – Tal on raha harva liiga palju.

Hulgafraasi tavapärane sõnajärg

• hulgasõna ehk kvantor on tavaliselt enne laiendit:

Laual on [klaas piima]
Koopiaid jagus [vaid kuuele tudengile].

• Erandid on hulka tähistavad täis ja tulvil, mis on tavaliselt nimisõna või nimisõnafraasi järel:

Vaagen on [värskeid puuvilju täis]
[Pahameelt tulvil] kirjade saabumine ei tahtnud lõppeda.

• Nimisõna või nimisõnafraas järgneb hulgasõnale vaid siis, kui see märgib uudse tähendusega referenti (referent ei ole kõneleja arvates kuulajale teada):

Vaagen on [täis värskeid puuvilju]
Kirjad, (mis olid) [tulvil pahameelt], ärritasid teda kõvasti.

• Hulgasõna ees paiknev seestütlevas käändes laiend märgib tuntud objekti, mis on kõneleja arvates kuulajale teada:

Keelatud esemeid avastati [üheksanda klassi õpilastest kahel], vrd Keelatud esemeid avastati [kahel üheksanda klassi õpilastest]

[Uutest hoonetest kolmandikul] on tuvastatud tõsiseid puudusi, vrd [Kolmandikul uutest hoonetest] on tuvastatud tõsiseid puudusi.

Kirjandus

M. Erelt, R. Kasik, H. Metslang, H. Rajandi, K. Ross, H. Saari, K. Tael, S. Vare. Eesti keele grammatika II. Süntaks. Lisa: Kiri. Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut, 1993