Pärlijõgi
See artikkel räägib Koiva jõgikonna jõest; Kolga lahte suubuva jõe kohta vaata artiklit Pudisoo jõgi. |
Pärlijõgi | |
---|---|
Pais Sänna külas | |
Lähe | Trumulītise järv |
Suubub | Mustjõkke |
Valgla maad | Läti, Eesti |
Valgla pindala | 194 km² |
Pikkus | 41 km |
Langus | 95,7 m |
Lang | 2,37 m/km |
Parempoolsed lisajõed | Kuukla oja, Kulbioja, Huudva oja, Muhkamõtsa oja, Kusurioja |
Pärlijõgi (läti keeles Pērļupīte) on jõgi Eesti kaguosas Võrumaal, Mustjõe keskjooksu suurim lisajõgi. Pärlijõgi voolab välja Trumulītise järvest Lätis ja suubub vasakult Mustjõkke 55,4 km kaugusel viimase suudmest.
Selle pikkus on 41 km ja valgla on 194 km². Jõe langus on 95,7 m ja lang on 2,37 m/km.
Esimesed 4 km voolab Pärlijõgi Alūksne kõrgustikul. Eestis voolab ta Haanja kõrgustikul 5–6 km ulatuses läbi Vanamõisa ehk Luhasoo soo (Luhasoo maastikukaitseala). Edasi voolab ta sügavas järsuveerulises ürgorus. Mõõdukalt looklevad jõesängi osad vahelduvad tugevasti käänuliste lõikudega. Keskjooksul paljanduvad jõesängi põhjal kohati Ülem-Devoni paasaluspõhja lubjakivid ja dolomiidid. Orus esineb Sänna paljand koos kahe Sänna koopaga.
Lammile on iseloomulikud kuivad aruniidud ja kohati niisked luhaniidud. Kesk- ja alamjooksul jõe ümber vahelduvad põllud ja metsad. Jõe kaldail asub mitu väiksemat küla: Vanamõisa, Mikita, Kõrgeperve, Saarlasõ, Ruuksu, Hurda, Rõuge-Matsi, Kaugu, Heedu, Karaski, Sikalaanõ ja Sänna. Pärlijõel on viis paisu.
Kesk- ja alamjooksul Mikita külast alates on jõe ja selle elustiku kaitseks on moodustatud Pärlijõe hoiuala.
-
Sänna Alaveski järv Pärlijõel
-
Sänna mõisa vesiveski paisud Pärlijõel
-
Kaugu veski jõe ääres
-
Pärlijõgi Kaugu veski juures
-
Kunnasilla koopad asuvad Pärlijõe ürgoru lõunakalda liivakivipaljandis
-
Kunnasilla koopad, devoni liivakivi on ülalpool punakas ja allpool hallikas