Pulmaleib

Allikas: Vikipeedia

Pulmaleib oli eesti talupojapulmadeks küpsetatud leib - odrajahust karask, kakk või odraleib.

19. sajandi keskpaiku tehti pulmaleib kodus jahvatatud ja hästi sõelutud rukkijahust, segatud keeva veega, leiba nimetati peenleivaks. Hiljem hakati pulmaleiba tegema veskis jahvatatud rukkipüülist. Magushapu peenleib oli eesti talus pühade-, pulma- ja matuseleivaks veel 1930. aastate paiku. Pulmaleibade kuju erines tavaleibade omast ning suurus sõltus pulmaliste arvust. Pulmaleivaga olid seotud mitmed noorpaarile leivaõnne taotlevad kombed. Nii pidi kogu pulmapeo ajal üks terve leivapäts puutumatult seisma. See tagas uskumuste kohaselt perekonnale õnne ja peletas eemale toidumured.[1]

Pulmaleib oli tavalisest maitsvam ja suurem, sageli rattakujuline, mitmesuguste märkidega ehitud leib. Leib oli laual (laua otstel) juba enne pulmaliste tulekut, leiba võisid lõigata ainult pulma ametmehed - pruudikodus pruudivend, peiukodus ajumees või isamees.[2]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Etnograafia sõnaraamat. Arvi Ränk. Tallinn. 1995. lk 152
  2. Ülo Tedre. Pulmasõnastik III