Trepp

Trepp on eri kõrgusel asuvate pindade vahel liikumiseks mõeldud rajatis või tarind, mis jagab vertikaalse vahemaa väiksemateks osadeks horisontaalsete tasapindade ehk trepiastmete abil.

Trepid võivad olla sirged või keerdus või koosneda kahest või enamast üksteisega nurga all ühenduses olevast osast. Treppe kasutatakse peamiselt hoonetes, vähem hoovides ja looduses. Trepp võib olla valmistatud puidust, metallist, betoonist, kivist, klaasist vm. Olenevalt trepi materjalist valmistab trepi selleks vastavad teadmised ja oskused omandanud ehitaja.

Trepi peamine osa on trepimarss ehk astmestik. Trepiastme möödud leitakse valemiga 1 sügavus + 2 kõrgust = 58 kuni 62 cm. Trepil võivad olla veel trepivõre või vähemalt käsipuu ning korruse- ja vahemademed.^[1]

Trepi projekteerimisel joonestatakse välja kõik astmed ja näidatakse tõusu suund.^[1]

Puittrepp[muuda | muuda lähteteksti]

Ehitus[muuda | muuda lähteteksti]

Puittrepp koosneb põsk-, astme- ja varvaslaudadest. Põsklauad peavad olema vähemalt 18–22 cm laiad ja 7–8 cm paksud. Astmelauad valmistatakse 4–5 cm paksused. Varvaslaudu kasutatakse siis, kui on tegemist umbtrepiga. Varvaslaua paksus on tavaliselt 25 mm. Trepi valmistamiseks kasutatakse hööveldatud laudu. Trepi elemendid ühendatakse omavahel tappidega ja kinnitatakse kas naelte või poltidega.

Puittrepi hooldamine[muuda | muuda lähteteksti]

Puittreppi võib hooldada tolmuimejaga, aeg-ajalt ka niiske lapiga. Puiduõliga immutatud detailidele tuleb kord aastas teha korduvõlitamist. Õliga töödeldud treppide puhul peaks niiske lapiga puhastamise asemel eelistama kuivalt puhastamist.^[2]

Puittrepi mõõtmed[muuda | muuda lähteteksti]

Trepi mõõtmed, eriti tema kallak ja astme kõrgus peaksid jääma kogu trepi ulatuses samaks. Järgmised trepi mõõdud on olulised:

astme tõus mõõdetakse iga astme pealt järgmise peale, inimene astudes liigub igale astmele astudes selle maa üles
astme sügavust mõõdetakse astme algusest kuni astme vertikaal tõusuni
astme minekut mõõdetakse astme laua esimesest äärest kuni järgmise astme laua ääreni. See on maa, mida inimene läbib edasi liikudes trepil. Vältimaks segadust on trepi astmete arv trepi tõusude arv mitte reaalsete astmete arv. Trepi kogupikkus on horisontaalne vahemaa, mida mõõdetakse esimese tõusu pealt kuni viimase tõusuni.
trepi kogu tõus või kõrgus on kõrgus kahe korruse vahel, kui trepil on N kogus astmeid siis kogu kõrgus trepil on N* astme tõusude arv
trepi kalle on suhe trepi kõrguse ja tema astme arvu vahel (see on kujutletav joon trepi astme alumisest otsast kuni järgmiseni)
pearuum on trepi astme ja lae vaheline kaugus.