Puidurike

Allikas: Vikipeedia

Puidurike on puidus tekkinud muudatus või kõrvalekaldumine normaalsest ehitusest. Puidurike alandab puidu kvaliteeti või teeb puidu osaliselt või täielikult kasutuskõlbmatuks.[1]

Puidurikked jagunevad looduslikeks ja inimtekkelisteks. Looduslikud rikked võivad tekkida puu kasvamisest või puuliigi eripäradest.[2]

Puidurikked on näiteks mäda- või tulioksad, puidusine, lõhed, kaldkiulisus (keerdkasv), ränipuit, salmilisus,  vaigupesad, silmad, kõverused, mõlud, putukvigastused, mädanik, mehaaniline vigastus, kaksiksäsi ja võõrlisandid.

Looduslikud rikked[muuda | muuda lähteteksti]

Lõhenemine[muuda | muuda lähteteksti]

Puidu kahanemisel tekkinud sisejõud ületavad puidutugevuse piiri. On säsi-, ring-, külma- ja kuivamislõhed.

  • Säsilõhe on puidu kuivamisel tekkiv süüsuunaline lõhenemine.
  • Ringlõhe on puidus esinev ristsuunaline lõhenemine, mis tekib puidukiudude ümber ringikujuliselt.
  • Külmalõhe on madalatel temperatuuridel puidus tekkiv lõhenemine.
  • Kuivamislõhe on ebaühtlase kuivamise tagajärjel tekkinud rike.
  • Pikselõhe on radiaallõhe või mitmesuguse sügavusega renn.[3]

Seenkahjustused[muuda | muuda lähteteksti]

Seenkahjustused muudavad puidu värvi.

Tüve vormirikked[muuda | muuda lähteteksti]

Puidu ehituse rikked[muuda | muuda lähteteksti]

  • Kaldkiulisus on puidukiudude kõrvalekaldumine pikiteljest.
  • Salmilisus on puidukiudude looklev või segipaisatud asetus.
  • Mõlu on ülekasvanud kuivanud puidu ala tüves, mille pinnal on radiaalne lõhe.
  • Okslikkus on oksade olemasolu ja paratamatu puidurike.

Biokahjustused[muuda | muuda lähteteksti]

Inimtekkelised rikked[muuda | muuda lähteteksti]

Puidu töötlemisel tekkivad rikked:[muuda | muuda lähteteksti]

Puidu kuivatamisega tekitatud kahjustused:[muuda | muuda lähteteksti]

  • Kaardumine on puidu pikkuse suunas tekkinud kõverus.
  • Lõhenemine on puidukiudude eraldumine.
  • Keerdumine on kõverdumine nii pikkuses kui ka laiuses.
  • Kausistumine tekib kui laua pind kaardub üle selle laiuse.
  • Pinnakõvastumine tekib kui puit või tüved kuivatatakse liiga kiiresti ja pind tõmbub kokku ja surub sisemuse kokku.
  • Kärjemädanik tekib kuivatamise ajal sisemiste pingete tõttu, tekkinud radiaalsed ja ringikujulised praod meenutavad kärjemustrit.[7]


[8]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Untera, H., Veibri, U. 2006. Puidurikked. Puiduteadus. Saarmann, E., Veibri, U. (toim). Vali Press OÜ. lk 433-450.
  2. "11 most Common Lumber Defects and Their Remedies". Wild Edge Woodcraft (Ameerika inglise). Vaadatud 20. märtsil 2024.
  3. Untera, H., Veibri, U. 2006. Puidurikked. Puiduteadus. Saarmann, E., Veibri, U. (toim). Vali Press OÜ. lk 433-450.
  4. Teak, Carib (26. juuni 2018). "Wood Defects Glossary". Carib Teak (Ameerika inglise). Vaadatud 26. märtsil 2024.
  5. Untera, H., Veibri, U. 2006. Puidurikked. Puiduteadus. Saarmann, E., Veibri, U. (toim). Vali Press OÜ. lk 433-450.
  6. Untera, H., Veibri, U. 2006. Puidurikked. Puiduteadus. Saarmann, E., Veibri, U. (toim). Vali Press OÜ. lk 433-450.
  7. Teak, Carib (26. juuni 2018). "Wood Defects Glossary". Carib Teak (Ameerika inglise). Vaadatud 26. märtsil 2024.
  8. Jänes, Jüri (2001). "Ümarpuidu mõõtmine ja hindamine" (PDF). Eesti Metsaselts. Vaadatud 27.02.2021.