Mädaoks

Lisa lingid
Allikas: Vikipeedia
Seest tühi puu

Mädaoks on mädanikust kahjustatud oks. Oksakoha auk läbimõõduga üle 1 cm on osaliselt mädaoks. [1]

Bioloogiline põhjus[muuda | muuda lähteteksti]

Mädanikku tekitavad puudel seened, mis võivad rünnata peaaegu kõiki puid. Eriti vastuvõtlikud on stressis, vanad ja nõrgad puud. Seened lõhuvad puu tselluloosi ning mõnikord ka ligniini, tehes puu nõrgaks, mis põhjustab puu langemist.[2]

Mädaniku etapid[muuda | muuda lähteteksti]

Seente põhjustatud lagunemisel on kolm peamist etappi. Esimest mädanikuetappi on raske märgata, seda nimetatakse algavaks faasiks, kuna raku seina lagunemisel on rakk vähesel määral jõudu kaotanud. [3]

Mädanemise teises etapis hakkab puidu värvus muutuma ja puit vähehaaval nõrgenema, kuid puidu rakuseinad ei ole veel hävinenud. [4] Kui mädanikule ei ole suudetud piiri panna, järgneb aastate pärast lagunemise kolmas etapp.

Kolmandas etapis on puidu rakusein hävinenud ja puidu tugevus on kadunud. [5]

Mädaniku liigid[muuda | muuda lähteteksti]

  • Valgemädanik. Valgemädanik lagundab puidus olevat ligniini, mis annab puidule pruuni värvuse ja tiheduse. Selle tagajärjel puit kaotab oma tugevuse ja kukub oma raskuse all pikali. [6]
  • Pruunmädanik. Pruunmädanikku põhjustab ainult üks liik seeni (Basidiomycota), mis nakatab peamiselt okaspuid. Kui need seened puitu ründavad, muutub puit tumepruuniks tselluloosi kõdunemisel ja ligniini oksüdeerumise tõttu. [7]
  • Pehmemädanik. Pehmemädanikku võivad põhjustada nii seened kui ka bakterid. See mädanik lagundab ligniini, hemitselluloosi ja tselluloosi. Pehmemädanikud nakatavad tavaliselt lehtpuid ja nakkuse käigus tekivad kõdunemistaskud, mis on ümbritsevast pehmemad. [8]
  • Südamemädanik. Südamemädanik ründab puidu südamikku puutüve keskel. Selleks et seenestik sinna saaks pääseda, on vaja mingit haava, mis võib olla kas putukate, inimeste või loomade tekitatud. [9]

Kasutus[muuda | muuda lähteteksti]

Mädaoksa saab kasutada ehitusmaterjalide või dekoratiivesemete valmistamiseks ning küttematerjaliks.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. ↑ "Vahtraparketi lippide klassifitseerimine MFMA-RLI (juhuslik pikkus) nõuete kohaselt". 2017.[alaline kõdulink]
  2. ↑ Teo Spengler (2021). "What is heart rot disease: info about bacterial heart rot in trees".
  3. ↑ Julian Dunster (15.02.2013). "Recognizing hazard trees #2, types of tree decay. .Arboriculture".
  4. ↑ Julian Dunster (15.02.2013). "Recognizing hazard trees #2, types of tree decay. Arboriculture".
  5. ↑ Julian Dunster (15.02.2013). "Recognizing hazard trees #2, types of tree decay. Arboriculture".
  6. ↑ Julian Dunster (15.02.2013). "Recognizing hazard trees #2, types of tree decay .Arboriculture".
  7. ↑ Julian Dunster (15.02.2013). "Recognizing hazard trees #2, types of tree decay. Arboriculture".
  8. ↑ Julian Dunster (15.02.2013). "Recognizing hazard trees #2, types of tree decay. Arboriculture".
  9. ↑ Julian Dunster (15.02.2013). "Recognizing hazard trees #2, types of tree decay. Arboriculture".

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Mädaoks&oldid=6492887"