Prokopi Saltõkov
Prokopi Saltõkov (Прокопий Ермолаевич Салтыков; 26. juuni 1934 – 1. august 1994) oli handi luuletaja, proosakirjanik, ajakirjanik ja pedagoog.
Prokopi Saltõkov sündis Jamali Neenetsi autonoomses ringkonnas Šurõškari rajoonis Nartõgorti külas kaluri perekonnas. Juba kooliõpilasena kaotas ta vanemad. 1955. aastal lõpetas ta Muži keskkooli ja asus õppima Leningradi A. I. Herzeni nimelises Pedagoogilises Instituudis, mille lõpetas 1960. aastal vene keele ja kirjanduse õpetajana. 1960–1964 töötas Saltõkov Salehardi pedagoogikakoolis handi keele õpetajana. 1964–1969 töötas ta Šurõškari rajooni koolides õpetajana. Seejärel töötas ta 17 aastat Jamali Neenetsi autonoomse ringkonna tele- ja raadiokomitee handikeelsete raadiosaadete toimetaja ja saatejuhina. Hiljem oli ta Põhjarahvaste kultuurimaja teadustöötaja. Prokopi Saltõkov tegeles ka handi keele šurõškari murde uurimisega ja hantide folkloori kogumisega[1]
Prokopi Saltõkovi esimene luulekogu "Самем арийл" ('Süda laulab') ilmus 1964. aastal Tjumeni raamatukirjastuses. Seejärel avaldas ta luuletusi ajakirjanduses, almanahhides ja kogumikes. 1990. aastal ilmus Sverdlovski raamatukirjastuses ta luulekogu "Мурхи сун" ('Murakakorv').[2]
Eesti keeles on 1973. aastal ajalehes Täheke nr. 11 ilmunud Prokopi Saltõkovi luuletus "Põhjamaa".
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Салтыков Прокопий Ермолаевич - хантыйский поэт и прозаик, собиратель фольклора народа ханты Государственный архив Ямало-Ненецкого автономного округа
- ↑ Салтыков Прокопий Ермолаевич Родина Тюмен