Prokarüootne rakk

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Prokarüootne rakk ehk eeltuumne rakk on üks kahest peamisest organismidel esinevast rakutüübist (teine on eukarüootne rakk). Prokarüootsetel rakkudel puudub rakutuum ja membraansed organellid. Samuti on nad suuruselt oluliselt väiksemad kui eukarüootsed rakud. Prokarüootsed on bakterite ja arhede rakud.

Prokarüootsete rakkude uurimine sai võimalikuks alles 20. sajandi keskpaigast, sest varem puudus selleks sobiv tehnika.

Prokarüootsete rakkude tunnusjooned[muuda | muuda lähteteksti]

Alati eksisteerivad struktuurid[muuda | muuda lähteteksti]

  • Raku sein ümbritseb rakku ja kaitseb rakku lõhkemise eest. See koosneb süsinikuhüdraadi ja aminohappe segust.
  • Plasma membraan kontrollib materjalide liikumist rakust sisse ja välja. Mõned ained pumbatakse sisse ja välja aktiivse transpordi abil.
  • Tsütoplasma membraani sees sisaldab kõiki ensüüme, mis on vajalikud raku keemiliste reaktsioonide jaoks. See sisaldab ka geneetilist materjali.
  • Kromosoom on rakus tsütoplasmas, nukleoidi regioonis. DNA pole seotud ühegi valguga (DNA prokarüootses rakus on paljas). Bakterid sisaldavad lisaks väikseid DNA ringe, mida nimetatakse plasmiidideks. Viimased paljunevad iseseisvalt ja võivad ühelt rakult teisele üle minna.
  • Ribosoomid leiduvad prokarüootsetes rakkudes, kus nad sünteesivad valke. Neid esineb suurel hulgal rakkudes, mis aktiivselt toodavad valke.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]