Projektijuhtimise plaan

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Projektijuhtimise plaan (inglise keeles project management plan) koostatakse projekti algfaasis, eesmärgiga määratleda tulemusteni jõudmiseks vajalikud tegevused, ressursid ja järjestus. Plaan peab olema piisavalt põhjalik ja ülevaatlik, et minimeerida riske ning saavutada otsustajate ja toetuse pakkujate poolehoidu.

Plaani olulisust näitab ka projekti terviklikkuse haldamise põhiprotsessidega tutvumine, milleks on:

  1. projektiplaani koostamine;
  2. projektiplaani täitmine;
  3. muudatuste juhtimine protsessi käigus.

Projektijuhtimise plaani olulisem osa on projektijuht, kes vastutab nii koostamise, selle õigsuse ja asjakohasuse eest, kui ka tulemuse vastavuses olemise plaaniga. Projektijuhi üks tugevamaid isikuomadusi on analüüsivõime, et viia projektijuhtimise plaan võimalikult palju vastavusse ootustega, kaotamata teostatavust, samas mitte raisata liigselt ressursse.

Projektijuhtimise plaan ja selle kinnitamine/vastuvõtmine on sõltuvuses projekti esialgse kava koostamise efektiivsusest. Viimane on vaja koostada ka siis, kui projektiplaani tegemine ostetakse teenusena sisse, sest kajastab projekti tähtsaid osasid ning loob ühtse aluse mõistmisele. Mõistmaks projektjuhtimise plaani tugevusi ja nõrkusi on soovitatav, hoolimata kindlate vastavasisuliste nõuete puudumisest, teha läbi SWOT-analüüs (inglise keeles S – srengths, W – weaknesses, O – opportunities, T – threats). Antud analüüsi osade käsitlemine on mõningate esitamistingimuste järgi nõutav, olenevalt projekti ettekirjutustest, kuid on soovitatav täies mahus tegemiseks ennekõike projektimeeskonna tarbeks. Läbi analüüsi saab võimalikuks rõhuasetuse õigem jaotumine projektiplaanis. Seda selliselt, et eesmärkidele vastavad kvalifikatsioonid on üle hinnatud ja parimad eeldused paika määratud.

Plaani tugevused ja nõrkused[muuda | muuda lähteteksti]

Tugevused
  • võimaldab selgitada välja riskid ja seeläbi võimalused, kuidas neid juhtida
  • süstemaatilisus ja terviklikkus
  • bürokraatia ja paberitöö optimeerimine läbi põhjaliku eeltöö
  • toetab partnerlust ja koostööd ning võimaldab kaasata huvigruppe
  • loogilisus ja struktureeritud mõtlemine
  • tegevuste sidumine vastutajatega, ajagraafikuga ja tulemustega
Nõrkused
  • ajamahukus – õige hetk tegutsemiseks võib mööduda
  • liigne jäikus ajas muutuva kaasa minemisel
  • vajaminevate oskuste puudulikkus, mida ei osata projekti algusfaasis väga täpselt hinnata või vajadust ette hinnata
  • võib hoopis suurendada bürokraatiat – kui projekti käivitamiseks on vajalik erilubade taotlemine, vms.
Objektiivselt koostatud projektijuhtimise plaan vastab selgelt ja veenvalt järgnevatele küsimustele
  • Miks – projekti eesmärk; kuidas saavutatakse; mis on tulemuseks
  • Kuidas – läbi millise tegevuse saavutatakse tulemus ja millele pööratakse enim tähelepanu;
  • Kes – projektis kaasalööjad ja nende rollijaotus; põhjendus kuidas/miks tegevused selliselt on jaotunud
  • Kuna – ajakava jaotus, kus on välja toodud selgelt vaheetapid, tegevused ja ajaline jaotus, samuti projekti pikaajaline toetus.

Edukas projektijuhtimise plaan[muuda | muuda lähteteksti]

Sisaldab 4 komponenti

  • Asjakohasus – vajalikkus; kooskõla erinevate ühiskonna strateegiatega; lahenduskesksus;
  • Teostatavus – kestvus; kooskõlastus seadusandlusega; võimekus; piisava ressursi olemasolu;
  • Küpsus – vastutuse jaotatavus; eelarve täpsus; tegevuskava põhjalikkus; nõutava dokumentatsiooni õigsus;
  • Jätkusuutlikkus – haakumine tulevikuteemade ja -suundadega antud valdkonnas; projekti pikaajaline toetus;

Projektijuhtimise plaani edu tagab:

  • realistlikud eesmärgid – pidev prioriseerimine
  • mõõdetavuse tagamine kogu protsessi jooksul
  • selge kontrollitavus (jah/ei)

Projektiplaani saab mittekäivitumise korral ka taasesitada ning seda peetakse ka tihtipeale otstarbekaks, sest projekti vormistamine nõuab vähem aega kui uue tegemine. Samuti saab arvesse võtta eelnevaid negatiivseid hinnanguid ning projekti vastavalt muutunud nõudmistele ümber vormistada. Suurem majanduslik mõju saavutatakse projekti minimaalses muutmises mitmekordse täitmise järel.

Efektiivseks projektihalduseks tuleks projektijuhtimise plaanis välja tuua järgmised aspektid:

  • Projektimeeskonna struktuur ja ülesannete jaotused üksuste ja üksiktäitjate tasemel.
  • Töö jaotuse ja infovahetuse jada. Samuti kindlalt määratud otsuste tegijad ja otsustamise/nõustumise protsess.
  • Kriiside korral toimimine. Riskide hindamine ja nendest tingitud olukordadega toime tulemine – riskihalduse toimimise lahti kirjutamine.

Projektijuhtimise plaani osad[muuda | muuda lähteteksti]

  • ajagraafik
  • ülesannete kirjeldus – rollid; vastutusalad; struktuur;
  • ressursid – eelarve; personal; vajaminevate oskuste koolitamine;
  • protsessi kirjeldus – tegevuste järjestamine; infovahetuse kava; mõõdistamise meetodid; riskid; eeldused;
  • vajalik dokumentatsioon – vajaminevad load; bürokraatia ajakulu;
  • riskianalüüs – riskide hindamine, vähendamise viisid.

Projektiplaanide liigitus struktuuri järgi[muuda | muuda lähteteksti]

  • Plaanid, mis on koostatud etteantud struktuuri järgi.
  • Vabas vormis või väheste ettekirjutuste järgi koostatud.

Lisaks sõltub projektijuhtimise plaan paljudest formaalsetest mõõdikutest. Kõige enam omab mõju vormistamise kvaliteet. Esmalt peab olema selge ja arusaadavas keeles. Visuaalselt peab olema struktureeritud, ülevaatlik ja stiilselt kujundatud. Samuti peab projektiplaan olema veenev, selleks et tuua välja meeskonna piisav pädevus, välja pakutud lahenduse ainuõigsus ja ressursikasutuse optimaalsus.

Projektijuhtimise plaani kvaliteedi tõestamiseks loodud vahendid ja metoodikad[muuda | muuda lähteteksti]

  • Gantti graafik
  • PERT (inglise keeles Program Evaluation and Review Technique)
  • CPM (inglise keeles Critical Path Metod)
  • WBS (inglise keeles Work Breakdown Structure)

Neist populaarseim on PERT-graafik (inglise keeles Program Evaluation and Review Technique), mille põhimõtted on selged ja lihtsad järgida – märgi ära algus ja lõpp ning liikudes lõpust alguse poole tuleb lisada kõik vajalikud projektitegevused ajateljele.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]