Pringi mõis

Allikas: Vikipeedia

Pringi mõis (saksa keeles Brinkenhof) oli rüütlimõis Tartumaal Sangaste kihelkonnas.[1]

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

1520. aastal müüs müüs Dietrich Brinken Pringi mõisa koos Mexi, Abbi ja Sudometsa külaga, ühes veskiga, 25 adramaad ja l5 taluga 3000 vana Riia marga eest Heinrich Tiesenhausenile. Heinrich Tiesenhauseni pojapoeg, kammerjunker Johann Tiesenhausen pantis mõisa pealik Andreas Schillingile, kui ta poolakatele nende taganemisel Liivimaalt järgnes. Rootsi võim võttis mõisa Rootsi kroonile ja Rootsi kuningas Gustav II Adolf andis ta 20. märtsil 1623 Norköppingi õiguse alusel Johann Waineckenile. Wainecken pärandas Pringi väimehele, kortermeister Brix Böningile, kellele Rootsi kuninganna Kristiina selle mõisa 10. septembril 1649 meesläänina andis. Temal oli kaks tütart, kellest üks oli abielus rittmeister Jürgen Engelhardtiga ja Pringi päris, üks tema tütardest läks mehele kapten Benedict Johann Schwanlodtile, kelle poeg päris Pringi mõisa 20. juulil 1685. Tema suri 11. detsembril 1711 ning Pringi mõisa päris temalt kui lähem pärija, tema onupoeg, pärastine kindral en chef parun Johann Ludwig Pott von Luberas, kelle nimele mõis kanti 24. juulil 1712.

Johann Ludwig Pott von Luberase pärijad olid tema venna mõlemad tütred, kellest üks oli mehel kindralleitnant von Bradkel, teine kindralmajor Anhorn von Hartwissil. Varandusjagamise kaudu kindraliproua Bradke ja kindralmajor Anhorn von Hartwissi alaealise tütre vahel läks Pringi mõisa 5. juunil 1763 oksjonil müügile, ning sellelt oksjonilt omandas Pringi mõisa rittmeister Valentin Johann von Loewenstern (1723–1770). Pärast Valentin Johann von Loewensterni surma, päranduse jagamisel oma venna, kürassiirleitnant Carl Gustav von Loewensterniga (1754 – circa 1793) 28. apr. 1776 sai õuekohtu assessor ja Saksi-Weimari salanõunik Paul Ludwig Johan von Loewenstern (1752–1824) endale Pringi ja Soontaga mõisad.[2] 1776. aastast kuulus Pringi mõis ka Kuigatsi mõisa omanikule. Mõisaomanikud olid Nolckenid, Löwensternid.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. http://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 22.01.2016)
  2. Muistsed külad ja läänid., Postimees (1886-1944), nr 16, 17 jaanuar 1928

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]