Postels
Postels (vene keeles Постельс) oli Pommerist Stettinist pärit Liivimaa ja Venemaa literaadi- ja aadlisuguvõsa.
Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]
Suguvõsaliin algab Stettini kaupmehe Ludolf Johann Philipp Postelsiga (suri 1806). Tema poeg Gottfried Ludwig Philipp Postels (1757−1814) õppis Kieli ülikoolis ja rändas seejärel Liivimaale, kus valiti 1785. aastal Maarja-Magdaleena pastoriks; 1797−1810 oli ta Helme pastor. Tema õde Sophie Beate (1756−1818) naitus vabahärra Emanuel Schoultz von Ascheradeniga (1729−1804) ja talle anti rendile Pärnumaal Vee riigimõis, mis oli tema kasutada aastatel 1809−1818.[1] Pastori järeltulijate hulgast võrsus arste, koolitegelasi ja sõjaväelasi. Salanõunik Alexander Johann Gustav Postels (1801−1871) oli tuntud mineraloog ja koolitegelane. Pärast 1917. aasta sündmusi emigreerusid Postelsid Ameerika Ühendriikidesse, kus nad elasid veel XX sajandi keskpaigas.
Suguvõsa liikmeid[muuda | muuda lähteteksti]
- Gottfried Ludwig Philipp Postels (1757−1814), Maarja-Magdaleena ja Helme pastor
- Emil Konrad Christoph Postels (1796−1751), polkovnik, Gdovi politseimeister
- Alexander Johann Gustav Postels (1801−1871), salanõunik, professor, mineraloog, maadeuurija, Peterburi TA auliige
- Karl Rudolph Postels (1803−1854), kindralmajor, insener
- Friedrich Christian Alexander von Postels (1832−1894), tõeline riiginõunik, Metsainstituudi direktor
Postelsi suguvõsa mõisavaldused[muuda | muuda lähteteksti]
- Liivimaa eesti distrikt:
- Vee (Weehof) (1809−1818, rendivaldus)
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ LAB, f. 25, Ms. 25a, L 14.
Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]
- Валиев, М. Т. Четыре фрагмента из фамильной истории семьи Постельс. – Немцы в Санкт-Петербурге: Биографический аспект. XVIII-XX вв. СПб.: Вып.11. Кунсткамера, 2018. Lk 275-297 [1].
Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]
- Postelsi suguvõsa aadlivapp saidil gerbovnik.ru
- Postelsi suguvõsa genealoogia saidil geni.com