Portaali arutelu:Kaunid kunstid/Sissejuhatus
See on minu meelest liiga literatuurne jutt. Andres 20. juuli 2007, kell 21:00 (UTC)
- Mis tähendab liiga literatuurne (liiga kirjanduslik/kunstiline vms.? – peab vist sõnaraamatust järgi kontrollima). On see hea või halb?
- Kui ei sobi ehk oskad ise paremini kirjutada. Ma ei ole just eriline kirjanik ja laisk olen ka (poolteist lõiku kirjutasin artiklist "Kunst" maha).
- iffcool 23. juuli 2007, kell 21:27 (UTC)
- Kindlasti ma ei oska paremini kirjutada. Tundub mulle liiga kirjanduslik st ilusad sõnad, aga sisu vähe. Eelistaksin midagi selgemat ja asjalikumat. Andres 23. juuli 2007, kell 21:55 (UTC)
Kunsti üheks oluliseks tunnuseks on tema interaktiivsus: kunst on midagi sellist, mida inimene on teinud vaatamiseks, kuulamiseks, jälgimiseks. Kunst asetseb tähendusruumis, mida piiritleb raam (algus ja lõpp, kulissid vms). Seesama raam ei piiritle aga kunsti ennast.
- See on kahtlane ja segane. Ega siis vaatamise jne võimalus ei tähenda veel interaktiivsust. Mis on tähendusruum? Mis mõttes raam ei piiritle kunsti? Andres 23. juuli 2007, kell 21:55 (UTC)
- Kirjutada arusaadavalt ja lihtsalt säärasest valdkonnast on tunduvalt raskem kui mingit mulli ajada. Probleem on lihtsalt selles, et kui läheneda asjale teaduslikult, ei jääks jutt lihtsaks ja suure tõenäosusega ei oleks võimalik ka seda valdkonda täielikult endasse haarta. Samuti on kirjandus (sealhulgas "ilukirjandus") üks kunstivaldkonna osa.
- Raske on muidugi. Minu meelest tuleks kirjutada lihtsalt ja asjalikult. Sõnavaht väsitab. Andres 23. juuli 2007, kell 22:49 (UTC)
- Mina tõesti ei oska Kunstist lihtsalt kirjutada. Vaata näiteks artikkel armastus. On lihtne ja arusaadav?
- Seda teemat annaks hästi kunstiga võrrelda (antud juhul definitsioone) — mitte kumbagi asja ei ole lihtne defineerida. On tuhandeid definitsioone. Igas ühes neist on kindlasti omajagu tõde sees aga on neist mõni päris täpne? Kuidas kirjeldada kirjeldamatut?
- iffcool 23. juuli 2007, kell 23:24 (UTC)
- Ma mainisin, et mul ei olnud just erilist viitsimist (kuna parajasti tegelesin rohkem ülejäänud portaali asjade paikaseadmisega) ja seega kopeerisin osa teksti artiklist "Kunst", et oma juttu pikemaks saada. Selle osa koos omapoolse lisaga, kopeerisin ma samuti - seega tutvu lähemalt ka artikliga "kunst". Teen niipea ümber kui natuke rohkem aega ja inspiratsiooni leidub.
- iffcool 23. juuli 2007, kell 22:46 (UTC)
- Minu arvates võikski teemaportaali sissejuhatus selline olla. Seevastu artikkel kunst peaks aga olema küll kõigile nõudmistele vastav entsüklopeediaartikkel.
- P.S. Ma pole varem näinudki, et Sul ühes võrdlemisi lühikeses lauses koguni kaks õigekirjaviga. Kiire?
- iffcool 24. juuli 2007, kell 21:00 (UTC)
- Minu arvates kehtivad sisule esitatavad nõuded ka portaali sissejuhatuse kohta. Võib-olla võib stiil olla pisut familiaarsem, kuid mitte segasem, ja vaieldavaid asju ei tohiks kirjutada. Andres 25. juuli 2007, kell 07:36 (UTC)
- Jah, mul oli väga kiire. Aga üldiselt ma ei viitsi arutelulehtedel kõiki trükivigu parandada. Andres 25. juuli 2007, kell 07:36 (UTC)
- Kas tulevikus on lootust artikli võitluskunst/võitluskunstid tekkimiseks. Saaks ka näitena kasutada. Ei tahaks sissejuhatusse punaseid linke. iffcool 24. juuli 2007, kell 20:00 (UTC)
- Artikkel "Võitluskunstid" peaks kindlasti olema. Aga ei usu, et see kunsti alla kuulub. Andres 24. juuli 2007, kell 20:10 (UTC)
- Näitena lisaksin selle tollese lausesse: "...väljendeid kokakunst või sõjakunst. ...". iffcool 24. juuli 2007, kell 21:00 (UTC)
- Ka need ei tohiks teema alla sobida. Andres 25. juuli 2007, kell 07:36 (UTC)
ma siin millalgi provotseerisin Atsi või Leoni või mis nime ta kasutaski... ka male (kabe jne... üks osa nendest) on kunst. Isenesest muidugist ka kirjakunst, trükikunst miks mitte nahkehistöö... kindlasti on veel muidki... mis nii laias laastus võiks seal alateemadena loetletud olla... muide arvan, et ka portaali avalehe pikkust üle 2 ekraanitäie ei tohiks kasvatatada. - Ahsoous 24. juuli 2007, kell 21:54 (UTC)
- Sõnal "kunst" on mitu tähendust. Selles mõttes, millest siin räägitakse, on kirjakunst ja nahkehistöö kindlasti kunst. Male puhul on räägitud, et see sisaldab spordi, teaduse ja kunsti elemente. Kindlasti on male mitmepalgeline ja kunsti ei ole seal igal pool. On olemas male valdkond, mida harrastatakse ainult kunstilisel taotlusel (ilma sportliku ja teadusliku elemendita), mul ei tule selle nimi meelde, kas malekompositsioonid? Küllap see käib ka kabe kohta.
- Trükikunst selles mõttes, mille leiutajaks peetakse Gutenbergi või hiinlasi, ei ole kunst selles mõttes, millest siin räägitakse. Tuleb lähtuda mõistest, mitte sõnast. Andres 25. juuli 2007, kell 07:36 (UTC)
- Aga kunsti elemente on ka näiteks matemaatikas, ometi pole mõtet hakata rääkima, et matemaatika on kunst. Malegi on minu meelest eelkõige mäng ja sport. Kunsti elemente võib olla mis tahes tegevuses. Andres 25. juuli 2007, kell 07:38 (UTC)
- Need (sõjakunst, kokakunst, võitluskunstid) tahaksin ma näidetena esile tuua mitte kunstivaldkondadena, vaid valdkondadena, milles esineb kunsti elemente. Ma tahaks sellega näidata, et kunst puutub kokku kõigi elualadega (olgugi, et mõnede elualadega väga vähesel määral). Kas ma olen siis sõnastusega nõnda mööda pannud, et see tekstist välja ei tule?
- Kunstivaldkondi loetlen ma üles Portaalis:Kunst (esialgu Kasutaja:Iffcool/Portaalid) mitte Portaali:Kunst sissejuhatavas osas. Kaks teemat on plaanis veel lisada, millised need olema peaksid ma aga veel mõtlen.
- iffcool 25. juuli 2007, kell 14:14 (UTC)
- Minu meelest säärane sissejuhatus ähmastab kunsti mõistet. Loovus ja kujutlusvõime ei ole mängus ainult kunstis, vaid igasuguses loomingulises tegevuses, sealhulgas näiteks matemaatikas ja filosoofias, äris, õpetamises. Andres 25. juuli 2007, kell 17:23 (UTC)
- Kunsti mõiste on niigi väga ähmane. Täpsed definitsioonid ei muuda seda mõistet rohkem arusaadavamaks.
- Asi on selles, et sõna "kunst" ei tähista ainult ühte mõistet. Kui me teeme kunstiportaali, siis me peame silmas üht kindlat mõistet. Seda mõistet on küll raske defineerida, aga kui me kasutame sõna mitmes tähenduses, ajame asja veel segasemaks. Andres 25. juuli 2007, kell 18:06 (UTC)
- Mina ei ole võimeline paremat siisejuhatust kirjutama (nagu ma vist juba enne mainisin). Ma pole veel oma lõpukirjandiga ühele poole saanud, kuidas saakski minult kõrget teaduslikku ja kunstilist lähenemist antud tekstile (see ei tähenda, et pärast lõpukirjandi kirjutamist parem sulesepp oleksin, vaid seda, et ma hetkel vähekogenud olen). iffcool 25. juuli 2007, kell 19:13 (UTC)
- Sina ei peagi seda üksi tegema. Tähtis on, et lõpptulemus oleks kõlblik, ükskõik kes seda teeb. Andres 26. juuli 2007, kell 07:28 (UTC)
- Muutsin natuke sissejuhatust vastavalt Sinu nõuannetele. Loodetavasti on parem. Kindlasti on veel probleeme aga arvatavasti on neid vähem kui varem oli. iffcool 26. juuli 2007, kell 09:49 (UTC)
- Sina ei peagi seda üksi tegema. Tähtis on, et lõpptulemus oleks kõlblik, ükskõik kes seda teeb. Andres 26. juuli 2007, kell 07:28 (UTC)
- Mina ei ole võimeline paremat siisejuhatust kirjutama (nagu ma vist juba enne mainisin). Ma pole veel oma lõpukirjandiga ühele poole saanud, kuidas saakski minult kõrget teaduslikku ja kunstilist lähenemist antud tekstile (see ei tähenda, et pärast lõpukirjandi kirjutamist parem sulesepp oleksin, vaid seda, et ma hetkel vähekogenud olen). iffcool 25. juuli 2007, kell 19:13 (UTC)
- Asi on selles, et sõna "kunst" ei tähista ainult ühte mõistet. Kui me teeme kunstiportaali, siis me peame silmas üht kindlat mõistet. Seda mõistet on küll raske defineerida, aga kui me kasutame sõna mitmes tähenduses, ajame asja veel segasemaks. Andres 25. juuli 2007, kell 18:06 (UTC)
- Kunsti mõiste on niigi väga ähmane. Täpsed definitsioonid ei muuda seda mõistet rohkem arusaadavamaks.
- Seesama loovus on on põhilisi kunsti elemente, mis esinedes teistel erialadel pigem seob neid kunstiga.
- Kui loovus on näiteks kunstile ja teadusele ühine, siis võib sama hästi öelda, et loovuse olemasolu seob kunsti teadusega. Minu meelest ei pruugi kunst olla loov ja loovus ei pruugi olla kunstiline. Nende asjade kokkusidumine on põhjendamatu. Andres 25. juuli 2007, kell 18:06 (UTC)
- Selles on sul õigus, et kunsti ja loovuse vahele ei saa alati paralleele tõmmata aga mina ei oska kunsti kuidagi teistmoodi defineerida, kui läbi sääraste mõistate. iffcool 25. juuli 2007, kell 19:13 (UTC)
- Kui loovus on näiteks kunstile ja teadusele ühine, siis võib sama hästi öelda, et loovuse olemasolu seob kunsti teadusega. Minu meelest ei pruugi kunst olla loov ja loovus ei pruugi olla kunstiline. Nende asjade kokkusidumine on põhjendamatu. Andres 25. juuli 2007, kell 18:06 (UTC)
- Seesama loovus on on põhilisi kunsti elemente, mis esinedes teistel erialadel pigem seob neid kunstiga.
- Enne oleks vaja artikkel kunst korda teha, kui selle sissejuhatuse kallal närida. Minu arust ei ole artikkel sugugi rohkem arusaadav, kuid nagu ma varem juba mainisin, peaks seda kindlasti olema.
- Hakkame siis kõigepealt artikli kallal tööle. Võiks ju öelda, et pole mõtet portaali teha, enne kui artikkel korras on. Andres 25. juuli 2007, kell 18:06 (UTC)
- Portaaliga tegelemine võimaldab artikliga tegelemist kaugemasse tulevikku lükata. Mina ei oska midagi selle artikliga peale hakata. Lihtsam on luua Kunstiportaal, mis funktsioneeriks vähemasti kunstihuvilisi edasisuunava lehena, kui täiendada/muuta artiklit, mis jätab Vikipeediast pigem halva mulje, kui üldse midagi teeb. iffcool 25. juuli 2007, kell 19:13 (UTC)
- Minu meelest ei saa portaali enne kasutusele võtta, kui puudused on kõrvaldatud. Andres 26. juuli 2007, kell 07:28 (UTC)
- Kuna praegu esilehelt sellele portaalile ei viita, siis järelikult ei ole see (veel) kasutuses. Loodetavasti saab nädalaga kõik korda.
- Portaalis on üks tühi lahter, äkki oskad soovitada, millega seda täita võiks. iffcool 26. juuli 2007, kell 09:49 (UTC)
- Minu meelest ei saa portaali enne kasutusele võtta, kui puudused on kõrvaldatud. Andres 26. juuli 2007, kell 07:28 (UTC)
- Portaaliga tegelemine võimaldab artikliga tegelemist kaugemasse tulevikku lükata. Mina ei oska midagi selle artikliga peale hakata. Lihtsam on luua Kunstiportaal, mis funktsioneeriks vähemasti kunstihuvilisi edasisuunava lehena, kui täiendada/muuta artiklit, mis jätab Vikipeediast pigem halva mulje, kui üldse midagi teeb. iffcool 25. juuli 2007, kell 19:13 (UTC)
- Hakkame siis kõigepealt artikli kallal tööle. Võiks ju öelda, et pole mõtet portaali teha, enne kui artikkel korras on. Andres 25. juuli 2007, kell 18:06 (UTC)
- Enne oleks vaja artikkel kunst korda teha, kui selle sissejuhatuse kallal närida. Minu arust ei ole artikkel sugugi rohkem arusaadav, kuid nagu ma varem juba mainisin, peaks seda kindlasti olema.
- Eriti meeldib mulle selles artiklis: käsitab kunsti sekundaarse modelleeriva süsteemina, mis kasutab primaarse modelleeriva süsteemi (keele, kõne, kujundi jne) vahendeid spetsiifilisel ja tähendusrikkal viisil. – ülejäänu on suures osas vaieldav aga see on minu jaoks nõnda segane, et ma ei oska seda isegi vaidlustada. iffcool 25. juuli 2007, kell 17:56 (UTC)
- Kui on vaieldav, miks Sa sealt siis materjali võtad?
- Kuskilt mujalt pole võtta. iffcool 25. juuli 2007, kell 19:13 (UTC)
- See, et Lotman käsitas kunsti sekundaarse modelleeriva süsteemina, on vist vähemalt vaieldamatu. Iseasi, et see lause jääb enamikule lugejatele arusaamatuks. Andres 25. juuli 2007, kell 18:06 (UTC)
- Mulle tundub, et ma sain sellele lausele just pihta :) iffcool 25. juuli 2007, kell 19:13 (UTC)
- No väga hea! Seda on võimalik mõista, kui kirjutada artiklid lauses mainitud mõistete kohta. Arusaamatuks jääb fraas "spetsiifilisel ja tähendusrikkal viisil". See tundub tühisõnalisena. Andres 26. juuli 2007, kell 07:28 (UTC)
- Jama lugu küll, kui ühe lause mõistmiseks on mitut artiklit vaja. See spetsiifilisel ja tähendusrikkal viisil hakkab lähenema sissejuhatuses mainitud "tähendusruumile". Kunstiteostel on mingi tähendus, eesmärk, nad sümboliseerivad (reeglina) midagi. Aga need tähendused muutuvad, sõltub kust vaatepunktist vaadata. iffcool 26. juuli 2007, kell 09:49 (UTC)
- No väga hea! Seda on võimalik mõista, kui kirjutada artiklid lauses mainitud mõistete kohta. Arusaamatuks jääb fraas "spetsiifilisel ja tähendusrikkal viisil". See tundub tühisõnalisena. Andres 26. juuli 2007, kell 07:28 (UTC)
- Mulle tundub, et ma sain sellele lausele just pihta :) iffcool 25. juuli 2007, kell 19:13 (UTC)
- Kui on vaieldav, miks Sa sealt siis materjali võtad?
ei viitsi vaadata, aga link 'muuda' peaks (võiks ikka konkreetse kasti redigeerimislehele suunata -- Ahsoous 20. juuli 2008, kell 17:54 (UTC)