Pommeri vojevoodkond (1919–1939)

Pommeri vojevoodkond
poola Województwo pomorskie
Pindala: 16 407 km² (1931)
Elanikke: 1 080 138 (1931)
Rahvastikutihedus: 65,8 in/km²
Keskus: Toruń

Pommeri vojevoodkond ehk Pomorskie vojevoodkond (poola województwo pomorskie) oli haldusüksus sõdadevahelises Poolas (1919–1939). See lakkas olemast 1939. aasta septembris pärast Saksa ja Nõukogude sissetungi Poolasse.

Suuremast osast Pommeri provintsi territooriumist sai osa praegusest Kujawy-Pomorze vojevoodkonnast, mille üks kahest pealinnast on sama kui sõdadevahelise vojevoodkonna Toruń; teine on Bydgoszcz.

Pommeri nimi tuleb slaavikeelsest po more, mis tähendab "mere ääres" või "merel".

Ajalugu

See oli Poola vabariigis (II Rzeczpospolita) 1919. aastal pärast Esimest maailmasõda rajatud haldusüksus ja kohalik omavalitsus suuremast osast Preisi Lääne-Preisimaa provintsist (moodustatud Poola jagamistega võetud territooriumitest), mis tagastati Poolale. Toruń oli pealinn. Aastatel 1938–1939 laiendati vojevoodkonda Poznańi vojevoodkonna ja Varssavi vojevoodkonna arvelt lõunasse ning seda kutsuti seejärel Suur-Pommeriks (vaata: Territoriaalsed muudatused Poola vojevoodkondades 1. aprillil 1938).

Teise maailmasõja ajal okupeeris selle Natsi-Saksamaa ja see annekteeriti ühepoolselt Reichsgau Danzig-Lääne-Preisimaasse. Poolakad ja juudid klassifitseeriti Saksa võimude poolt Untermenscheniks ja nende kavandatud saatus oli orjus ja hävitamine. 1945. aastal anti piirkond Poolale tagasi. 1945. aastal moodustati põhjapoolsest territooriumist uus Gdański vojevoodkond, kuhu kuulusid annekteeritud alad Danzigi vabalinn ning Saksamaa Pommeri ja Ida-Preisimaa provintsid. Suuremat osa vanast vojevoodkonnast laiendati annekteeritud Pommeri provintsi territooriumitega ja nimetati hiljem ümber Bydgoszczi vojevoodkonnaks. Aastatel 1975–1998 reorganiseeriti see Gdański, Elblągi, Bydgoszczi, Toruńi ja Włocławeki vojevoodkondadeks.

Pindala ja maakonnad

1. aprilli 1938 ja 1. septembri 1939 vahel oli vojevoodkonna pindala 25 683 km² ja selle rahvaarv 1 884 400 (1931. aasta rahvaloenduse järgi). See koosnes 28 maakonnast (powiat), 64 linnast ja 234 külast. Raudteede tihedus oli kõrge, 11,4 km / 100 km² (raudteede kogupikkus vojevoodkonna territooriumil oli 1887 km, teine kogu riigis). Metsad katsid 26,7 % vojevoodkonnast, mis oli kõrgem, kui riigis keskmiselt (1937. aastal oli keskmine 22,2 %).

Pomorskie vojevoodkond oli üks rikkamaid ja arenenumaid sõdadevahelises Poolas. Arvukate linnade ja hästi arenenud raudteega pakkus see riigile ka juurdepääsu Läänemerele. Vaid 8,3 % rahvastikust olid kirjaoskamatud, mis oli palju madalam, kui riigis keskmiselt (23,1 % 1931. aastal). Poolakad moodustasid enamuse rahvastikust (88%). Pärast Esimest maailmasõda oli sakslaste arv 117 251 (1926. aastal) ja 107 555 (1934. aastal). 1931. aastal olid 10,1 % rahvastikust sakslased ja 1,6 % juudid.

31. augustil 1939 olid Pomorskie vojevoodkonnas järgmised maakonnad:

• Brodnica maakond (pindala 913 km², rahvaarv 56 300),
• Bydgoszczi linn (pindala 75 km², rahvaarv 117 200),
• Bydgoszczi maakond (pindala 1334 km², rahvaarv 58 100),
• Chełmno maakond (pindala 738 km², rahvaarv 52 800),
• Chojnice maakond (pindala 1854 km², rahvaarv 76 900),
• Gdynia linn (pindala 66 km², rahvaarv 38 600),
• Grudziądzi linn (pindala 28 km², rahvaarv 54 000),
• Grudziądzi maakond (pindala 758 km², rahvaarv 42 800),
• Inowrocławi linn (pindala 37 km², rahvaarv 34 400),
• Inowrocławi maakond (pindala 1267 km², rahvaarv 67 500),
• Kartuzy maakond (pindala 1302 km², rahvaarv 68 700),
• Kościerzyna maakond (pindala 1162 km², rahvaarv 51 700),
• Lipno maakond (pindala 1535 km², rahvaarv 104 500),
• Lubawa maakond (pindala 833 km², rahvaarv 53 600),
• Nieszawa maakond (pindala 1278 km², rahvaarv 117 900),
• Rypini maakond (pindala 1188 km², rahvaarv 84 900),
• Sępólno maakond (pindala 681 km², rahvaarv 31 600),
• Starogard Gdański maakond (pindala 1127 km², rahvaarv 71 800),
• Szubini maakond (pindala 917 km², rahvaarv 47 800),
• Świecie maakond (pindala 1533 km², rahvaarv 88 000),
• Tczewi maakond (pindala 716 km², rahvaarv 67 400),
• Toruńi linn (pindala 59 km², rahvaarv 61 900),
• Toruńi maakond (pindala 864 km², rahvaarv 52 300),
• Tuchola maakond (pindala 1039 km², rahvaarv 41 200),
• Wąbrzeźno maakond (pindala 673 km², rahvaarv 49 900),
• Wejherowo maakond (pindala 1281 km², rahvaarv 79 900),
• Włocławeki maakond (pindala 1325 km², rahvaarv 147 800),
• Wyrzyski maakond (pindala 1101 km², rahvaarv 64 900).

Peamised linnad

Vojevoodkonna suurimad linnad olid (1931. aasta Poola rahvaloenduse andmetel):

• Bydgoszcz (rahvaarv 117 200) - 1938. aastast
• Toruń (rahvaarv 61 900) - pealinn
• Włocławek (rahvaarv 56 000) - 1938. aastast
• Grudziądz (rahvaarv 54 000)
• Gdynia (rahvaarv 38 600)
• Inowrocław (rahvaarv 34 400) - 1938. aastast
• Tczew (rahvaarv 22 500)
• Chojnice (rahvaarv 14 100)

Saksa vähemus

Poola rahvaloenduse andmete kohaselt moodustas saksa vähemus 1921. aastal 18,8 % kogu elanikkonnast (175 771 veel Poola aladele jäänud sakslast), samas 1931. aastal oli see 9,6 % (104 992 sakslast jäänud). Muud üksikasjalikumad hinnangud allpool:

Maakond (saksa nimi sulgudes)	saksa rahvastik (1926)	saksa rahvastik (1934)
Kościerzyna (Berent)	6884	5974
Wąbrzeźno (Briesen)	7615	7344
Chełmno (Kulm)	7905	7673
Tczew (Dirschau)/ Gniew (Mewe)/ Świecie (Schwetz)	20 446	17 571
Grudziądz (Graudenz, linn)	3542	3875
Grudziądz (Graudenz, ringkond)	9317	8190
Kartuzy (Karthaus)	4800	3927
Chojnice (Konitz)	9022	8070
Lubawa (Löbau)	2078	1689
Wejherowo (Neustadt)/ Puck (Putzig)	6556	6305
Starogard Gdański (Pr. Stargard)	2909	3418
Toruń (Thorn, linn)	2255	2057
Toruń (Thorn, ringkond)	7107	6738
Tuchola (Tuchel)	3170	2861
Sępólno Krajeńskie (Zempelburg)	10 866	11 130
Pommeri vojevoodkond kokku	117 251	107 555

Vojevoodid

• Stefan Łaszewski – 19. oktoober 1919 – 2. juuli 1920
• Jan Brejski – 2. juuli 1920 – 24. märts 1924
• Stanisław Wachowiak – 24. oktoober 1924 - august 1926
• Mieczysław Seydlitz – august 1926 – oktoober 1926
• Kazimierz Młodzianowski – 12. oktoober 1926 – 4. juuli 1928
• Wiktor Wrona-Lamot – 28. august 1928 – 18. november 1931
• Stefan Kirtiklis – 18. november 1931 – 14. juuli 1936
• Władysław Raczkiewicz – 16. juuli 1936 – 30. september 1939