Poliitiline ja majanduskriis Venezuelas

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Protesters in front of police..jpg
Escasez en Venezuela, Central Madeirense 8.JPG
Venezuela protest 26 October.jpg
People lines in Venezuela.JPG
Ülevalt alla, vasakult paremale: Protestijad & politsenikud pealinnas Caracases; tühjad riiulid Venezuela poodides; protestimarss Caracases 26. oktoobril 2016; järjekord toidupoe ees.
Prügikastist toitu otsiv venezuelalane.

Poliitiline ja majanduskriis Venezuelas on kriis Venezuelas, milleni viis vasakpoolsete presidentide Hugo Cháveze ja Nicolas Maduro poliitika. Erinevate allikate kohaselt algas kriis 2010 või 2012 ja kestab siiamaani. Venezuela oli tänu oma loodusvaradele (Venezuelas on maailma suurimad naftareservid[1]) veel 1950ndatel aastatel rikas riik, võrreldav SKP poolest Lääne-Saksamaaga, kuid seejuures ebavõrdse sissetulekute jaotusega. Aastakümneid kestnud kahe partei - sotsiaaldemokraatliku Demokraatliku Aktsiooni ja kristlikdemokraatliku COPEI - valitsemine, korruptsioon ja väärmajandamine viisid lõpuks riigi raskesse olukorda, nii et 1998 tuli valimistel võimule vasakpopulistlik Hugo Chavez. Ta algatas mitmesuguseid reforme, mille eesmärk oli vaeste olukorda parandada, kuid lõpuks viisid sotsialistlikud eksperimendid riigi ummikusse. Ca 2010 sattus riik katastroofilisse olukorda. Naftatoodete hinna alanemise järel (2015) halvenes olukord veelgi. SKP langus 2013-2017 on suurem kui USAs Suure Majanduslanguse, Venemaa, Albaania või Kuuba majanduslanguse ajal 1990ndatel. Venezuela aastane inflatsioonimäär on tõusnud sadu ja tuhandeid kordi. Inflatsioon oli 181% 2015. a,[2] 800% 2016. a,[3] 4 000% 2017. a[4] ja 82 766% 2018. a.[5]

Nälgimine on jõudnud sinnamaani, et 75% rahvastikust on kaotanud keskmiselt vähemalt 8,7 kg kaalust kohase toidu puudumise tõttu. Venezuela ülikoolide 2018. aastal tehtud 3 uuringu põhjal elab nüüd ligi 90% Venezuela elanikkonnast vaesuses. Olukord on nii raske, et venetsueelalased otsivad söödavat solgiaukudest või linnade prügimägedelt[6]; teatatud on juhtumitest, kui söömiseks rünnatakse loomaaialoomi[7]. Venezuela on kuritegevuse poolest üks maailma ohtlikumaid riike: tahtlike tapmiste määr on 1998-2017 ca kahekordistunud. Maduro valitsus (valitsusse kuulub mh ka väike Venezuela kompartei) süüdistab toimuvas kapitalistide ja lääne imperialistide korraldatavat "majandussõda". Arvestades näljasurmade sagenemist võrdlevad mõned kriitikud olukorda ja valitsevate vasakpoolsete aetavat poliitikat Holodomoriga[8]. Üldstatistikat nälga surnute kohta ei ole, sest valitsus varjab selliseid andmeid. 2017. aasta mais avaldas tollane tervishoiuminister Antonieta Caporale andmed, mis näitasid väikelaste suremuse suurenemist 30% võrra ja emade suremuse suurenemist 65% võrra. Minister vallandati mõned päevad hiljem.[9] Levinuks on saanud malaaria, mis oli õnnestunud 1960ndate lõpuks likvideerida.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]