Poliitiline ja majanduskriis Venezuelas

Allikas: Vikipeedia
Ülevalt alla, vasakult paremale: protestijad ja politseinikud pealinnas Caracases; tühjad riiulid Venezuela poodides; protestimarss Caracases 26. oktoobril 2016; järjekord toidupoe ees
Prügikastist toitu otsiv venezuelalane

Poliitiline ja majanduskriis Venezuelas on kriis Venezuelas, milleni viis vasakpoolsete presidentide Hugo Cháveze ja Nicolas Maduro poliitika. Eri allikate kohaselt algas kriis 2010 või 2012 ja kestab siiamaani. Venezuela oli tänu oma loodusvaradele (Venezuelas on maailma suurimad naftareservid[1]) veel 1950. aastatel rikas riik, võrreldav SKP poolest Lääne-Saksamaaga, kuid seejuures ebavõrdse sissetulekute jaotusega. Aastakümneid kestnud kahe partei – sotsiaaldemokraatliku Demokraatliku Aktsiooni ja kristlikdemokraatliku COPEI – valitsemine, korruptsioon ja väärmajandamine viisid lõpuks riigi raskesse olukorda, nii et 1998 tuli valimistel võimule vasakpopulistlik Hugo Chavez. Ta algatas mitmesuguseid reforme, mille eesmärk oli vaeste olukorda parandada, kuid lõpuks viisid sotsialistlikud eksperimendid riigi ummikusse. Umbes 2010. aastal sattus riik katastroofilisse olukorda. Naftatoodete hinna alanemise järel (2015) halvenes olukord veelgi. SKP langus 2013–2017 on suurem kui USAs suure majanduslanguse, Venemaa, Albaania või Kuuba majanduslanguse ajal 1990ndatel. Venezuela aastane inflatsioonimäär on tõusnud sadu ja tuhandeid kordi. Inflatsioon oli 181% 2015. a,[2] 800% 2016. a,[3] 4000% 2017. a[4] ja 82 766% 2018. a.[5]

Nälgimine on jõudnud sinnamaani, et 75% rahvastikust on kaotanud keskmiselt vähemalt 8,7 kg kaalust kohase toidu puudumise tõttu. Venezuela ülikoolide 2018. aastal tehtud 3 uuringu põhjal elab nüüd ligi 90% Venezuela elanikkonnast vaesuses. Olukord on nii raske, et venezuelalased otsivad söödavat solgiaukudest või linnade prügimägedelt[6]; teatatud on juhtumitest, kui söömiseks rünnatakse loomaaialoomi[7]. Venezuela on kuritegevuse poolest üks maailma ohtlikumaid riike: tahtlike tapmiste määr on 1998–2017 ligikaudu kahekordistunud. Maduro valitsus (valitsusse kuulub muuhulgas ka väike Venezuela kommunistlik partei) süüdistab toimuvas kapitalistide ja lääne imperialistide korraldatavat "majandussõda". Arvestades näljasurmade sagenemist võrdlevad mõned kriitikud olukorda ja valitsevate vasakpoolsete aetavat poliitikat holodomoriga[8]. Üldstatistikat nälga surnute kohta ei ole, sest valitsus varjab selliseid andmeid. 2017. aasta mais avaldas tollane tervishoiuminister Antonieta Caporale andmed, mis näitasid väikelaste suremuse suurenemist 30% võrra ja emade suremuse suurenemist 65% võrra. Minister vallandati mõned päevad hiljem.[9] Venezuelas on nüüd arstidel haiglates keelatud märkida laste surmapõhjuseks nälgimist. Levinuks on saanud malaaria, mis oli õnnestunud 1960ndate lõpuks likvideerida.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. https://www.aripaev.ee/borsiuudised/2018/03/17/venezuela-voib-naftaturu-pea-peale-poorata
  2. "Venezuela annual inflation 180 percent: opposition newspaper". Reuters. 1. oktoober 2015. Vaadatud 16. aprill 2018.{{cite news}}: CS1 hooldus: url-olek (link)
  3. Venezuela country profile (Economy tab), World in Figures. Copyright © The Economist Newspaper Limited 2017. (Retrieved 2017-06-14.)
  4. Sequera, Vivian (21. veebruar 2018). "Venezuelans report big weight losses in 2017 as hunger hits". Reuters. Vaadatud 23.02.2018.
  5. "Venezuela's Annual Inflation Hits 82,766 Percent in July-Congress". The New York Times. 6. august 2018. Vaadatud 6. august 2018.
  6. https://mir24.tv/news/16262835/golod-v-venesuele-politicheskie-prichiny-i-socialnye-posledstviya
  7. https://www.forbes.com/sites/timworstall/2017/08/17/venezuelas-starving-people-are-now-eating-the-zoo-animals-the-parisians-had-the-german-excuse/#32fd622fd2cc
  8. https://es.panampost.com/pedro-garcia/2017/09/14/conejo-holodomor-venezolano/?cn-reloaded=1
  9. Hundreds Of Children In Venezuela Are Starving To Death, Says New York Times Report

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]