Pojeng
| Pojeng | |
|---|---|
 Põõsaspojeng Paeonia suffruticosa | |
| Taksonoomia | |
| Riik |
Taimed Plantae |
| Hõimkond |
Õistaimed Magnoliophyta |
| Klass |
Kaheidulehelised Magnoliopsida |
| Selts |
Kivirikulaadsed Saxifragales |
| Sugukond |
Pojengilised Paeoniaceae |
| Perekond |
Pojeng Paeonia L. |
| Tüüpliik | |
|
Varajane pojeng Paeonia officinalis L. | |
Pojeng (ka 'pujeng'[1]; ladina keeles Paeonia) on õistaimede perekond, ainus perekond pojengiliste (Paeoniaceae) sugukonnas. Praegu aktsepteeritakse 36 liiki. Pojengid on levinud Aasias, Lõuna-Euroopas ja Põhja-Ameerika lääneosas.[2]
Eesti aedadesse levisid esimesed pojengid mõisatest,[1]eriti 20. sajandi alguses.[3] Taimed on vastupidavad ja on tihti vanades talukohtades säilinud.[4] Ühel kasvukohal võib pojeng kasvada oma sada aastat. [5] Üks enim ja kauem Eestis kasvatatud pojengisorte on varajase pojengi (Paeonia officinalis) sort 'Rubra Plena'.[4]Valgeõielistest sortidest peetakse meil tavalisimaks valgeõielise pojengi (Paeonia lactiflora) sorti 'Festiva Maxima' (Mielles, 1851). Roosadest sortidest levinuim on 'Edulis Superba' (Lemon, 1824). Eesti aedades on ühtlasi levinud ahtalehine pojeng (Paeonia tenuifolia). [3]
Sorte on aretatud umbes 10 000, kuid registreeritud on pooled neist. Eriti intensiivne on olnud aretustöö Hiinas, kus see on kestnud tuhandeid aastaid. Seal populaarsed puispojengid (Paeonia x suffruticosa) on meil vähe levinud, Läänes on see-eest aretatud palju rohtseid pojengisorte valgeõielisest pojengist (Paeonia lactiflora).[4] Põõsaspojengi sordid pole meie kliimas vastupidavad, küll on aga täiesti külmakindel üks teine puispojengiliik, Rocki pojeng (Paeonia rockii). Väidetavalt on külmakindlaks osutunud nende kahe liigi kollaseõieline hübriid 'High Noon'.[3] Ametlikku registrit pojengisortide üle peab Ameerika Pojengide Ühing (American Peony Society, asutatud 1903).[6]
Pojengi kõik osad, eriti juured, on mürgised ja sisaldavad paeonooli.[7] Sellegipoolest on pojengid kasutust leidnud nii ravim- kui ka toidutaimedena.[4] Näiteks on anomaalse pojengi ja põõsaspojengi juurepreparaate kasutatud valu, põletiku ja kõrge vererõhu korral. [5]
Hiinas on põõsaspojeng jõukuse ja ilu sümbol ning ühtlasi Hiina rahvuslill. Kolmetine pojeng on Serbia rahvuslilleks. [5]
Lõikeõite võtmisel tuleks enne uuelt taimelt varre lõikamist lõikevahendit desinfitseerida, et vältida viiruse levikut.[5]
Liike[muuda | muuda lähteteksti]
- Paeonia anomala L. – anomaalne pojeng
- Paeonia daurica Jacks. in Andrews – kolmetine pojeng
- Paeonia lactiflora Pall. – valgeõieline pojeng
- Paeonia ×lemoinei Rehder – prantsuse pojeng
- Paeonia mlokosewitschii Lomakin – lagodehhi pojeng (Mlokosevitši pojeng)
- Paeonia officinalis L. – varajane pojeng
- Paeonia rockii – Rocki pojeng
- Paeonia ×suffruticosa Andrews – põõsaspojeng
- Paeonia tenuifolia L. – ahtalehine pojeng[8]
Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]
 |
Tsitaadid Vikitsitaatides: Pojeng |
- ↑ 1,0 1,1 Uibo, Udo (2008). "ETÜMOLOOGILISI MÄRKMEID (V)" (PDF). Keel ja kirjandus. Vaadatud 3. veebruaril 2024.
- ↑ "Paeonia L. | Plants of the World Online | Kew Science". Plants of the World Online. Vaadatud 3. veebruaril 2024.
- ↑ 3,0 3,1 3,2 Piibeleht, Eve (28. oktoober 2020). "Nüüd on õige aeg istutada pojenge! Aga milline sort valida?". Kodukiri. Vaadatud 7. veebruaril 2024.
- ↑ 4,0 4,1 4,2 4,3 Keso, Kairi (23. juuli 2021). "Pojengid, Paeoni lilled". Ajaleht Kultuuri KesKus. Vaadatud 3. veebruaril 2024.
- ↑ 5,0 5,1 5,2 5,3 Laansoo, Urmas (2. juuni 2008). "Varased pojengid ja iluõunapuud". Eesti Päevaleht. Vaadatud 7. veebruaril 2024.
- ↑ "Purpose a Product of History" (PDF). The American Peony Society. 2019. Vaadatud 3. veebruaril 2024.
- ↑ Link, Chris (25. veebruar 2023). "Are Peonies Poisonous?". Plant Addicts. Vaadatud 3. veebruaril 2024.
- ↑ "Eestikeelsete taimenimede andmebaas". Eestikeelsete taimenimede andmebaas. Vaadatud 3. veebruaril 2024.