Pjotr Pustoroslev
Pjotr Pavlovitš Pustoroslev (vene Пётр Павлович Пусторослев; 22. jaanuar 1854 Ussovka, Venemaa – 1928 Moskva) oli vene õigusteadlane.
Pustoroslev oli mõisaomaniku poeg ja pärines sajanditevanusest aadliperekonnast.
Ta lõpetas Moskva ülikooli õigusteaduskonna. Hiljem õpetas ta Moskva ülikoolis seitse aastat eradotsendina kriminaalkaristusõigust (tollase nimetusega vanglapidamist).
1891. aastal ilmus ajakirjas "Juriditšeski vestnik" temalt pikk artikkel kerjamise uurimise ja kerjuste eest hoolitsemise Moskva komitee kohta (neid komiteesid Venemaal ainult kaks oligi: Moskvas ja Peterburis). Ta kaitses väitekirja "Omakohus kui kriminaalõiguse institutsioon" ja sai magistrikraadi, seejärel kaitses väitekirja "Kuriteo mõiste analüüs" ja sai doktorikraadi.
Ta töötas Tartu Ülikoolis kriminaalõiguse ja kriminaalprotsessi[1] professorina 1892–1918[2], aastatel 1894–1899 oli ta õigusteaduskonna dekaan ja Tartu ülikooli rektor 1915–1917.
Kui Tartu ülikool evakueeriti Voroneži, lahkus ta Eestist. Ta suri 1928. aastal Moskvas ja maeti Novodevitšje kalmistule.
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Leo Leesment, Ülevaade Tartu Keiserliku Ülikooli õigusteaduskonnast. Tartu Ülikooli ajaloo küsimusi, VII, Tartu 1979, lk 80
- ↑ TÜ õppejõud kuni 1918. Üliõpilased kuni 1918
| Eelnev Kaiserliche Universität Jurjewi rektor Vissarion Aleksejev (1909–1914) (1908–1909 prorektorina) |
Kaiserliche Universität Jurjewi rektor Pjotr Pustoroslev 1915–1917 |
Järgnev Kaiserliche Universität Jurjewi rektor Vissarion Aleksejev (1917–1918) |