Pits-kõrvsamblik
| Kõrvsamblik | |
|---|---|
.jpg) Pits-kõrvsamblik | |
| Taksonoomia | |
| Riik |
Seened Fungi |
| Hõimkond |
Kottseened Ascomycota |
| Klass |
Lecanoromycetes |
| Selts |
Kõrvsamblikulaadsed Umbilicariales |
| Sugukond |
Kõrvsamblikulised Umbilicariaceae |
| Perekond |
Kõrvsamblik Umbilicaria |
| Liik |
Umbilicaria torrefacta |
Pits-kõrvsamblik (Umbilicaria torrefacta) on kõrvsambliku perekonda kuuluv liik.[1]
Botaanilised tunnused[muuda | muuda lähteteksti]
Pits-kõrvsambliku tallus on väike, kõigest 2–5 cm läbimõõdus, ainuhõlmaline ning õhuke. Pits-kõrvsamblik, nagu nimigi ütleb, on habras, servadest kitsalt lõhestunud ja võib olla läbipaistev, vahel kääruline ja mulgustunud. Talluse värvus varieerub tumepruunist hallikaspruunini ja matist läikivani. Tallusel on siksakilised lõhed. Alumine pool on heledam ja värvus varieerub rohekast hallikaspruuni ja punakaskollaseni. Naba ümbert või talluse alumine pool olla täiesti hele, võivad esineda pisikesed näsad. Talluse alakülg on kaetud radiaalselt paiknevate lamedate või ümarate ritsiinide ja naastudega.[2]
Paljunemine[muuda | muuda lähteteksti]
Pits-kõrvsamblik paljuneb sugulisel teel. Apoteetsiumid ehk viljakehad on tumedad ja kõverdunud. Apoteetsiume esineb palju ja nende paiknemine ei ole liigisiseselt ühtlane, nad võivad esineda hajusalt või kogumikena. Viljakeha on kas korrapäraselt või ebakorrapäraselt ümarad ja 0,5-2 mm läbimõõdus. Apoteetsiumites paiknevad eosed on värvitud ja lihtsad, suurusjärgus 8–12x 4–7 μm.[2] [3]
Keemia[muuda | muuda lähteteksti]
Pits-kõrvsamblikud sisaldavad gürofoor-, umbilikaar- ja lekanoorhapet või norstikt- ja stikthapet. Võivad sisaldada ka teisi aineid. Südamikukiht värvub kaaliumhüdroksiidi toimel kollaseks või punaseks ning kaltsiumhüpokloriti või kaaliumhüdroksiidi ja kaltsiumhüpokloriti järjestikusel pealekandmisel punaseks.[2]
Levik[muuda | muuda lähteteksti]
Pits-kõrvsamblik on epiliitne liik nagu kõik teised kõrvsamblikud. Leida võib kõrvsamblikku peamiselt mäestikes olevatelt toitainerikastelt kõvadelt räni sisaldavatelt kividelt.[3] Pits-kõrvsamblikku võib nimetada arktoalpiinseks liigiks.[2]
Levik Eestis[muuda | muuda lähteteksti]
Eestist on pits-kõrvsamblikku leitud Tallinna lähedalt, Pedassaarest, Laulasmaalt, Osmussaarelt, Keila-Joalt ja Hiiumaalt. [2]
Ohustatus[muuda | muuda lähteteksti]
Punase nimestiku järgi kuulub pits-kõrvsamblik Eestis ohuväliste liikide hulka.[1]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ 1,0 1,1 Pits-kõrvsamblik andmebaasis eElurikkus
- ↑ 2,0 2,1 2,2 2,3 2,4 Tiina Randlane, Hans Trass. 1994. Eesti suursamblikud. Tartu. Tartu Ülikool. lk 349-350.
- ↑ 3,0 3,1 Frank S. Dobson.1992. Lichens. An illustrated guid to the British and Irish Species. Singapore. The Richmond Publishing. lk 340.
Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]
- Tiina Randlane, Hans Trass. 1994. Eesti suursamblikud. Tartu. Tartu Ülikool. lk 349-350.
- Frank S. Dobson.1992. Lichens. An illustrated guid to the British and Irish Species. Singapore. The Richmond Publishing. lk 340.