Pilates

Allikas: Vikipeedia

Pilates on kogu keha hõlmav treeningusüsteem, mille arendas 20. sajandi alguses välja Saksamaal, Suurbritannias ja Ameerika Ühendriikides tegutsenud Joseph Pilates.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Pilatese tehnika looja Joseph H. Pilates sündis 1883. aastal Saksamaal. Lapsepõlves nõrga tervisega hädas olnud, nii astma, rahhiidi kui liigesepõletike all kannatanud J. Pilates pühendas kogu oma elu hea füüsilise vormi saladuste väljaselgitamisele. Ta uskus, et kui inimese nahk on võimeline pidevalt uuenema, siis peab samamoodi olema võimalik tervendada ja tugevdada kõiki organeid ning kogu organismi. Selle põhjal arendaski Pilates välja oma harjutuste kava ning töötas välja mitmesuguseid treeninguseadmeid.

Oma õpetuse edasiandmiseks rajas Pilates New Yorki stuudio, kus tema käe all õppis mitmeid Pilatese meetodi hilisemaid edasiarendajad: Romana Kryzanowska, Kathy Grant, Jay Grimes, Ron Fletcher, Maja Wollman, Mary Bowen, Carola Treir, Bob Seed, Eve Gentry jpt. Algselt õpetati Pilatese meetodit vaid vähestes spetsiaalsetes stuudiotes, ent õige pea levis see tervisekeskustesse, jõusaalidesse ja füsioteraapiakeskustesse üle terve maailma. Tänapäeval kombineeritakse Pilatese meetodit sageli ka teiste treeningutega, ent hinnatuim on siiski traditsiooniline, Joseph H. Pilatese enda välja töötatud meetod.

Viimastel aastatel on termin "pilates" muutunud laialt ja vabalt kasutatavaks, mistõttu võib igaüks, ka ilma vastava ettevalmistuseta, nimetada end pilateseinstruktoriks. Sellest tulenevalt levib ka vastukäiv informatsioon selle kohta, mis pilates on, kuidas seda praktiseeritakse ning milliseid tunnistusi peaks kutseline treener omama. Füüsiliste vigastuste vältimiseks on soovitatav treenida vaid kutseliste instruktorite käe all.

Meetod ja tehnika[muuda | muuda lähteteksti]

Pilatese meetod püüab arendada täiusliku kontrolli keha üle, kasutades selleks ka mitmesuguste aparaatide abi. Algselt mõtles Joseph Pilates oma harjutused välja treeningumatil sooritamiseks, kuid keha suunamiseks ja treenimiseks töötas välja ka mitmesuguseid mehaanilisi treeninguseadmeid. Tuntuim ja arvatavasti ka olulisim neist on Reformer, kuid traditsioonilises pilateses on levinud ka Cadillac, Barrels, Chairs ja mitmed teised. Igal aparaadil on oma harjutustekava ja ülesanne keha treenimisel.

Tänapäeval jaguneb pilates kaheks koolkonnaks: klassikaline ehk autentne pilates ja meie kaasaegne ehk moodne pilates. Klassikaline pilates järgib võimalikult täpselt Joseph Pilatese välja töötatud süsteemi – harjutuste kava on ühtne ega erine sõltuvalt stuudiost või treenerist. Klassikalise pilatese kutselised treenerid on läbinud kõik koolitustasemed, valdavad kõiki harjutusi ning on üldjuhul oma õpetajate kaudu otseselt seotud Joseph Pilatese endaga. Moodne pilates aga lähtub Joseph Pilatese treeningukavast vaid osaliselt ning harjutusi ei järgita süsteemselt.

Pilatese põhimõtted[muuda | muuda lähteteksti]

Romana Kryzanowska õpilased Philip Friedman ja Gail Eisen on toonud välja kuus "Pilatese põhimõtet", mis on üleüldiselt tunnustatud Pilatese järgijate seas. Need on: jõujaam (keha asetus), keskendumine, kontroll, täpsus, hingamine ja sujuvus.

Jõujaam (keha asetus)[muuda | muuda lähteteksti]

Kõhulihased, alaselg ja tuharad on inimese kese. Selgroo ja jäsemete tunnetamine oma jõujaama kaudu õpetab teadlikult jälgima oma keha. Pilateses kasutatakse keha jõukeset mitmesuguste harjutuste kontrollitud ja sujuvaks sooritamiseks.

Keskendumine[muuda | muuda lähteteksti]

Pilates nõuab vaimset keskendumist, mis tähendab, et mõte töötab kogu treeningu jooksul. Keskendumine on vajalik, et tagada liigutuste kvaliteet. Pilates ei ole ainult füüsiline treening, vaid keskendub nii mõistuse kui lihaskonna treenimisele, et aidata saavutada vaimne ja füüsiline tasakaal.

Kontroll[muuda | muuda lähteteksti]

Pilatest on kõige parem kirjeldada, kui kontrollitud painduvuse ja jõu kombinatsiooni. Kui keha ja vaim töötavad üheskoos, sooritakse liigutusi kõige tõhusamalt, samal ajal kontrollides oma keha. Kõik pilateseliigutused tulevad jõukeskusest ehk "kontrolli keskmest". Keha kontrollimine on esmatähtis, et vältida vigastusi.

Täpsus[muuda | muuda lähteteksti]

Iga liigutus peab Pilatese treeningu sujuvuse nimel olema täpne. Pilatese puhul on kvaliteet tähtsam kui kvantiteet. Väiksem hulk täpseid liigutusi annab parima tulemuse.

Hingamine[muuda | muuda lähteteksti]

Õige hingamine on tähtis Pilatese tehnika osa – see arendab vastupidavust ja tõstab energiat ning sunnib samal ajal lõõgastuma. Kuigi kõik pilateseharjutused pole just hingamisharjutused, on treeningu ajal tähtis teadlikult hingata. Hingamine aitab sooritada mitmeid raskemaid harjutusi.

Sujuvus[muuda | muuda lähteteksti]

Pilates on täiuslik ja graatsiline koreograafia, mille iga harjutus läheb energiliselt üle järgmiseks. Sujuvad ja nobedad liigutused loovad ühtlase, voolava korduvuse, mida esitatakse kiirustamata. Oluline on, et keskendutakse oma vaimus sellele, kuidas iga liigutus on seotud järgmisega.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Britt Kalbus. "True Pilates Eesti koduleht". 23. september 2011. Kasutatud 23.09.2011. Eesti keeles. Pavel Murnikov. "Pilates.ee koduleht". 19. oktoober 2011. Kasutatud 19.10.2011. Eesti keeles. Aleksei Kazubski. "www.pilatesandyoga.ee". 20. juuni 2012. Kasutatud 20.06.2012. Eesti keeles.