Peter Carl Ludwig Schwarz

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Ludwig Schwarz, 1870, Julie Wilhelmine Hagen-Schwarzi maal

Peter Carl Ludwig Schwarz (23. mai 1822 Gdańsk17. september 1894 Tartu) oli astronoom ja maadeavastaja.

Peter Carl Ludwig Schwarz sündis Danzigis Eduard ja Sophie (nee. Breiten) pojana. Schwarzi lapsepõlv möödus Peterburis, kus tema isa oli õueteatri näitleja. Schwartz õppis aastatel 1831–1840 Püha Peetruse kirikukoolis Peterburis ja 1841–1846 Tartu ülikoolis matemaatikat.[1]

Tööd Tartu tähetornis alustas ta juba ülikooliõpingute ajal, olles Thomas Clauseni assistent. Assistenditööd jätkas ta seal ka pärast ülikooli lõpetamist kuni 1849. aastani.[2]

Aastatel 1863–1866 viibis Schwarz välismaal, kus valmistus teaduskraadi kaitsmiseks. 1867. aastal kaitses Schwarz magistrikraadi väitekirja "Näivate ja tõeliste kauguste redutseerimine üksteiseks Kuul" ja 1871. aastal doktorikraadi tööga "Kahekordse seniitkauguse siinusest sõltuv liige Dorpati meridiaanringi läbipaindes". [1][3]

Siberi ekspeditsioonid[muuda | muuda lähteteksti]

1849. aastal läks Schwarz Struve soovitusel kaasa astronoomiaekspeditsioonile. Ekspeditsiooni käigus mindi teisele poole Baikalit Amuuri jõe piirkonna geograafilistele uurimistele. Schwarz tuli tagasi 1853. aastal, olles omandanud kogemusi ja vaatlusmaterjale astronoomilisteks välimõõtmisteks.[2] Selle ekspeditsiooni eest autasustati Schwarzi Püha Vladimiri 4. järgu ordeniga ja määrati eluaegne pension – 300 hõberubla.[1]

1854. aastal määrati Schwarz järgmise ekspeditsiooni juhiks. Vene geograafiaseltsi uurimisreisi sihtkohtadeks olid 1855–1858[1] Ida-Siberi, Sahhalini saare ja Turaani mäestik Hiina põhjaprovintsides. Ekspeditsioonil osales Schwarz oma naisega ja kolme abilisega, kellest üks hukkus. Selle käigus tehti kindlaks paljude punktide geograafilised koordinaadid ning mõõdistati 15 000 versta pikkuselt marsruute. Ekspeditsiooni aruande trükis anti välja 1864. aastal.[2]

Siberis tehtud uurimistööde eest määrati Schwarzile kahekordne eluaegne pension 600 hõberubla, Peterburi teaduste akadeemia Demidovi preemia ja geograafiaseltsi kõrgeim autasu Konstantini medal.[1]

1884. aastal avaldas Schwarz oma Siberi ekspeditsioonidest kokkuvõtte.[3]

Tartu tähetorni tegevus[muuda | muuda lähteteksti]

1865. aastal pani Mädler Tartu observatooriumi direktori ameti maha ja Clausen võttis direktori ameti üle. Schwarz valiti vabanenud Tartu tähetorni astronoomi-observaatori kohale. Sellega alustas Schwarz Tartu tsoonivaatlust, mille 10 000 tähest vaatles ta umbes 3000–4000 tähte.[1][2]

Clauseni emeriteerumise järel 1872. aastal valiti Schwarz ühehäälselt Tartu tähetorni direktoriks ja ülikooli astronoomiaprofessoriks.[1][2]

Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]

Schwarz abiellus 6. juulil 1853 Emilie Johanna Hageniga, kes suri sünnitusel 26. jaanuaril 1854.

Aasta hiljem sõlmis Schwarz abielu (äiapapa August Matthias Hageni õnnistusel) varalahkunud naise õe Julie Emilie Wilhelmine Hageniga. Pulmatseremoonia toimus 14. jaanuaril 1855 Peterburis. Päev pärast pulmi asus Schwarz koos abikaasaga ekspeditsioonile, seal sündisid ka noorpaari esimesed lapsed.[1]

Muud huvitavat[muuda | muuda lähteteksti]

Phylloscopus schwarz (Siberi lehelind) on nimetatud Schwarzi järgi.[4]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 1,5 1,6 1,7 Tõnu Viik. "Peter Carl Ludwig Schwarz" (PDF). Vaadatud 09.01.2022.
  2. 2,0 2,1 2,2 2,3 2,4 Pung, Toomas (2002). Leiutisi ja avastusi Keiserlikus Tartu Ülikoolis = Inventions and discoveries at the Imperial Tartu University, 1406-7447 ; 3. Tartu. Lk 12.
  3. 3,0 3,1 Teadusajaloo ja Teadusfilosoofia Eesti Ühendus (2013). Eesti teaduse biograafiline leksikon. 4. köide, Sar-Y. Lisa. Tallinn. Lk 104–105.
  4. Jobling, James A (2010). The Helm Dictionary of Scientific Bird Names. London: Christopher Helm. Lk-d 196, 305. ISBN 978-1-4081-2501-4.