Pesanäkk

Pesanäkk
	;
Taksonoomia
Riik	Loomad Animalia;
Hõimkond	Lülijalgsed Arthropoda;
Klass	Putukad Insecta;
Alamklass	Välislõugsed Ectognatha;
Selts	Mardikalised Coleoptera;
Sugukond	Nahanäklased Dermestidae;
Perekond	Anthrenus;
Alamperekond	Anthrenus;
Binaarne nimetus
	Anthrenus (Anthrenus) scrophulariae; L. (1758)

Pesanäkk (Anthrenus scrophulariae) on nahanäklaste sugukonda kuuluv mardikaline. Algselt oli tema elupaigaks Euroopa, Lähis-Ida ja Nearktis, kuid nüüd on levinud üle maailma. Pesanäki vastsed toituvad loomsest koest ja kahjustavad vaipu, villa, tekstiili ja ka näiteks muuseumieksponaate. Täiskasvanud toituvad nektarist ja õietolmust.

Kirjeldus

Täiskasvanud pesanäkk on ovaalse kujuga ja 2,5–3,8 mm pikkune.^[1] Tema pea on must ja enamasti eesrindmikuga varjatud. Tal on 11 segmendilised tundlad, millest 3 viimast moodustavad nuia.^[2] Kattetiivad ja rindmik on samuti mustad ning kaetud valgete ja punakate või oranžide soomustega.

Emane pesanäkk muneb 30–60 muna, mis kooruvad 10–20 päeva pärast.^[1] Munad on väikesed, valget värvi ja kinnituvad pindadele.^[3]^[4]

Vastsed on pruuni värvi. Viimases arengujärgus on vastne 2,5–5,5 mm pikkune, punakas-pruuni värvi ja kaetud tumedate karvadega.^[3]^[4]^[5]

Elutsükkel

Täiskasvanud pesanäkid toituvad õietolmust ja nektarist. Looduses munevad emased näiteks loomade pesadesse, mesilastarudesse ja surnud loomade peale. Sisetingimustes munevad riietele, vaipadele, muuseumisäilikutele ja muudele loomset või taimset päritolu esemetele.

Pesanäki vastsete toit on loomset päritolu. Nende areng kestab toatemperatuuril 66 päeva, mille jooksul nad läbivad 6 arengujärku ja seejärel nukkuvad.^[6]^[5] Nukuna veedavad nad 7–15 päeva.^[3]^[4] Valmik puhkab vastse nahas umbes 18 päeva ja muutub alles siis aktiivseks, et toituda ja paarituda.^[3]^[4]^[5]

Majanduslik tähtsus

Pesanäki vastsed hävitavad muuseumieksponaate, tekstiile, vaipu, kangaid, tekitades neisse auke. Lisaks võivad nad põhjustada dermatiiti, kui inimese nahk puutub kokku vastsekestadega.^[7]

Viited

↑ ^1,0 ^1,1 Common carpet beetle entnemdept.ufl.edu
↑ Species Anthrenus scrophulariae - Buffalo Carpet Beetle bugguide.net
↑ ^3,0 ^3,1 ^3,2 ^3,3 Black J. 2004. Fabric and museum pests. pp. 581-633. In Morland D (ed.), Handbook of Pest Control (Mallis A), Ninth Edition. GIE Media, Inc.
↑ ^4,0 ^4,1 ^4,2 ^4,3 Smith EH and Whitman RC. 1996. Fabric & Paper Pests. pp. 5.2.1-5.2.3. In NPCA Field Guide to Structural Pests. National Pest Control Association, Dunn Loring, Virginia
↑ ^5,0 ^5,1 ^5,2 Hasan A, Hossain D, Hasan M, Rahman S. 2007. A pest of stuffed museum specimen Anthrenus scrophulariae (L.) (Coleoptera: Dermistidae). University Journal of Zoology, Rajshahi University. 26: 99-102
↑ Griswold GH, Greenwald M. 1941. Studies on the Biology of Four Common Carpet Beetles. Cornell Agricultural Experimental Station Memoirs. 240: 1-75.
↑ Cormia FE. 1967. Carpet beetle dermatitis. Journal of the American Medical Association. 200: 799.

Välislingid

Pesanäkk andmebaasis eElurikkus

[entnemdept-1] 1,0 ^1,1 Common carpet beetle entnemdept.ufl.edu

[bugguide-2] Species Anthrenus scrophulariae - Buffalo Carpet Beetle bugguide.net

[Black-3] 3,0 ^3,1 ^3,2 ^3,3 Black J. 2004. Fabric and museum pests. pp. 581-633. In Morland D (ed.), Handbook of Pest Control (Mallis A), Ninth Edition. GIE Media, Inc.

[Smith-4] 4,0 ^4,1 ^4,2 ^4,3 Smith EH and Whitman RC. 1996. Fabric & Paper Pests. pp. 5.2.1-5.2.3. In NPCA Field Guide to Structural Pests. National Pest Control Association, Dunn Loring, Virginia

[Hasan-5] 5,0 ^5,1 ^5,2 Hasan A, Hossain D, Hasan M, Rahman S. 2007. A pest of stuffed museum specimen Anthrenus scrophulariae (L.) (Coleoptera: Dermistidae). University Journal of Zoology, Rajshahi University. 26: 99-102

[Griswold-6] Griswold GH, Greenwald M. 1941. Studies on the Biology of Four Common Carpet Beetles. Cornell Agricultural Experimental Station Memoirs. 240: 1-75.

[Cormia-7] Cormia FE. 1967. Carpet beetle dermatitis. Journal of the American Medical Association. 200: 799.

[1]

[2]

[3]

[4]

[5]

[6]

[7]