Perseverance

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Perseverance
PIA23764-MarsPerseveranceRover-ArtistConcept-20200305.jpg
Kunstniku kujutis Perseverance-ist Marsil
Missiooni tüüp kulgur
Operaator NASA
Kosmoseaparaadi omadused
Tootja Jet Propulsion Laboratory
Stardimass 1025 kg
Mõõtmed 2 x 2,7 x 2,2 m
Võimsus 110 W
Missiooni algus
Stardi aeg 11.50.00, 30. juuli 2020 (UTC)
Kanderakett Atlas V
Stardikompleks Cape Canaverali stardikompleks 41

Perseverance on autosuurune NASA kulgur, mis asub uurima Marsil asuvat Jezero kraatrit.

Kulguri ehitas Jet Propulsion Laboratory. See startis Marsile 30. juulil 2020 ja maandus 18. veebruaril 2021 kell 20.56 (UTC). Kulguril on seitse teadusseadet, mitu kaamerat ja kaks mikrofoni.[1] Perseverance'i on mitmeid selliseid komponente, mis on ka 2012. aastal Marsil maandunud Curiosityl, kuid uuel kulguril on teistsugused teadusseadmed ja puur.

Kulguriga koos maandus Marsil ka 1,8 kg kaaluv helikopter Ingenuity, mis sooritas 19. aprillil 2021 esimese lennu teisel planeedil.[2]

Missiooni eesmärgid[muuda | muuda lähteteksti]

Perseverance'i peamised eesmärgid on uurida, kas Marss oli kunagi sobiv koht mikroobse elu arenemiseks ning leida märke kunagistest mikroobidest. Kulgur kogub ka proove Marsi kivimitest ja pinnasest ning jätab proovide konteinerid Marsi pinnale, kust tulevikumissioon need üles korjab.

Perseverance'iga katsetatakse ka Marsi atmosfäärist hapniku tootmist.[3] 21. aprillil 2021 teatas NASA, et Perseverance'il õnnestus esmakordselt toota Marsi atmosfäärist hapnikku.[4]

Konstruktsioon[muuda | muuda lähteteksti]

Perseverance'i konstruktsioon on edasiarendatud Curiosity kulgurist. Mõlemal kulguril on sarnane kere põhiplaan, maandumissüsteem ja elektrisüsteem, kuid Perseverance'i ehitamisel kasutati mitmeid Curiosityga saadud õppetunde. Perseverance'i rattad ehitati Curiosity ratastest robustsemad, sest Curiosity rattad on kahjustada saanud. Sarnaselt Curiosityga on Perseverance'il robotkäsi, kuid see on Curiosity omast tugevam ja pikem.

Kulgur saab elektrit radioisotoopgeneraatorist (RTG), kasutades Seebecki efekti. RTG kaalub 45 kg, millest 4,8 kg moodustab radioaktiivne plutoonium-238.[5] RTG abil laetakse kahte liitiumioonakut, mis varustavad elektriga kulguri seadmeid. Erinevalt päikesepaneelidest võimaldab RTG kulguri seadmeid kasutada ka öösel ja tolmutormide ajal.

Maksumus[muuda | muuda lähteteksti]

NASA on kulguri maksumuseks hinnanud 2,75 miljardit dollarit, millest 2,2 miljardit kulus kulguri ehituseks ja 243 miljonit stardile ning 291 miljonit on planeeritud kulguri 2,5 aastat kestva missiooni maksumuseks.[6]

Perseverance on NASA kalliduselt kuues planeetidevaheline mehitamata missioon, kuid see on odavam kui Curiosity, sest Perseverance'i ehitusel kasutati Curiosity missioonist üle jäänud riistvara.

Galerii[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. "Instruments". NASA Science. Vaadatud 15. oktoober 2020.
  2. "Ajalooline sündmus: NASA marsikopteri esimene lend lõppes edukalt". Postimees. Vaadatud 7.mai 2021.
  3. "Mars 2020 Mission Overview". NASA Science. Vaadatud 20. veebruar 2021.
  4. "NASA’s Perseverance Mars Rover Extracts First Oxygen from Red Planet". NASA Science. Vaadatud 7. mai 2021.
  5. "Electrical Power". NASA Perseverance. Vaadatud 20. veebruar 2021.
  6. "Cost of Perseverance". The Planetary Society. Vaadatud 20. veebruar 2021.