Pelikan (perekond)
| Pelikan | |
|---|---|
 Käharpelikan | |
| Taksonoomia | |
| Riik |
Loomad Animalia |
| Hõimkond |
Keelikloomad Chordata |
| Klass |
Linnud Aves |
| Selts |
Pelikanilised Pelecaniformes |
| Sugukond |
Pelikanlased Pelecanidae |
| Perekond |
Pelikan Pelecanus Linnaeus, 1758 |
Pelikan (Pelecanus) on lindude perekond pelikaniliste seltsis.
Liigid
[muuda | muuda lähteteksti]Perekonda kuulub 8 liiki:[1]
- austraalia pelikan (Pelecanus conspicillatus)
- guaanopelikan ehk lõuna-pruunpelikan (Pelecanus thagus)
- käharpelikan (Pelecanus crispus)
- pelikan ehk roosapelikan (Pelecanus onocrotalus)
- pruunpelikan (Pelecanus occidentalis)
- puispelikan (Pelecanus rufescens)
- sarvnokk-pelikan (Pelecanus erythrorhynchos)
- täpiknokk-pelikan (Pelecanus philippensis)
Eestis on harva eksikülalisena nähtud üht selle perekonna liiki – pelikani.[2]
Morfoloogia
[muuda | muuda lähteteksti]Pelikanid on suured veelinnud. Pikkus on 105–188 cm, tiibade siruulatus 203–345 cm ja kehamass 4–13 kg. Väikseim liik on pruunpelikan, suurim käharpelikan. Isaslind on tavaliselt emasest veidi suurem.[3]: 290
Nokk on 25–47 cm pikk. Nokapauna maht on kuni 13,6 l. Lisaks kalade püüdmisele kasutavad pelikanid pauna keha jahutamiseks ja vihmavee kogumiseks. Tänu pikale kaelale saavad pelikanid lennates ja puhates toetada nokka vastu rinda.[3]: 291
Tiivad on pikad ja laiad. Labahoosulgi on 11, küünrahoosulgi üle 30. Saba on lühike ja ümara otsaga, tüürsulgi on 20–24.[3]: 291
Jalad on lühikesed. Kõik varbad on suunatud ettepoole ja nende vahel on lestad. Pelikanid võivad ujuda 6 km/h.[3]: 291
Enamiku liikide sulestik on valge, hoosuled on mustad. Pruun- ja guaanopelikan on peamiselt pruuni värvi. Noorlinnud on tuhmimat tooni kui täiskasvanud. Vastkoorunud pojad on sulgedeta. Udusuled on valged või tumepruunid.[3]: 291
Toitumine
[muuda | muuda lähteteksti]Pelikanid toituvad peamiselt kaladest.[3]: 295
Pelikanid võivad kalade püüdmisel koostööd teha. 8–12 lindu moodustavad U-kujulise rea ja ajavad kalu madalamasse vette, kust neid on lihtsam kinni püüda. Iga 15–20 sekundi tagant ajavad nad tiivad laiali ja pistavad samal ajal noka vette. Jõest kala püüdes moodustatakse kaks rühma, mis liiguvad üksteise poole.[3]: 296
Pruun- ja guaanopelikan püüavad kala sukeldudes.[3]: 296
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ "Ibises, spoonbills, herons, Hamerkop, Shoebill, pelicans". IOC World Bird List. Vaadatud 28. mail 2025.
- ↑ Kumari, Eerik (1984). Eesti lindude välimääraja (neljas trükk). Tallinn: Valgus. Lk 141.
- 1 2 3 4 5 6 7 8 del Hoyo, Josep; Elliott, Andrew; Sargatal, Jordi; Cabot, José, toim-d (1992). Handbook of the birds of the world. Kd 1. Barcelona: Lynx Edicions. ISBN 978-84-87334-10-8.