Pea ja kaela arterid

Pea ja kaela arteriaalne verevarustus toimub aordikaarest lähtuvate suurte harude kaudu:
truncus brachiocephalicus, õlavarre-pea tüvi, jaguneb articulatio sternoclavicularis dextra taga kaheks haruks:
– a. carotis communis dextra, parem ühine unearter;
– a. subclavia dextra, parem rangluualune arter;
a. carotis communis sinistra, vasak ühine unearter;
a. subclavia sinistra, vasak rangluualune arter.

A. CAROTIS COMMUNIS

Kulgeb kaelal, harusid andmata, koos n. vagus'e ja v. jugularis internaga üles, neid ümbritseb ühine fastsiatupp. Kilpkõhre ülemise serva kõrgusel jaguneb kaheks haruks:
– a. carotis externa, välimine unearter;
– a. carotis interna, sisemine unearter.

A. CAROTIS EXTERNA

Kulgeb alguosas sisemisest unearterist eespool, ja veidi mediaalsemal läbinud trigonum caroticumi, pöördub lateraalsuunas, siseneb fossa retromandibularises gl. parotisesse, kus jaguneb lõppharudeks.

Eesmised harud

I. A. thyroides superior, ülemine kilpnäärmearter, algab välimise unearteri lähtekoha kõrguselt, suundub ette- ja allapoole, jaguneb kilpnäärme ülemise serva kõrgusel, ramus anterior, ramus posterior. Anastomoseerub alumise kilpnäärmearteriga.

Harud

1. A. laryngea superior, ülemine kõriarter, läbistab koos samanimelise närviga membrana thyrohyoidea, varustab kõri peamiselt ülalpool häälepilu.

2. R. cricothyroideus, sõrmus-kilpkõhreharu, kulgeb samanimelisele kõrilihasele.

3. R. infrahyoideus, alumine keeleluuharu, varustab keeleluud ja sellele altpoolt kinnituvaid lihaseid.

4. R. sternocleidomastoideus, rinnaku-rangluu-nibujätkeharu, suundub samanimelisele lihasele.

II. A. lingualis, keelearter, algab välimisest unearterist keeleluu suure sarve kõrguselt, kulgeb mööda keskset neelukonstriktorit üles- ja ettepoole, suundub m. hyoglossuse ja genioglossuse vahel, andes lõppharu keeletipuni.

Harud

1. R. suprahyoideus, ülemine keeleluuharu, nõrk haru, varustab keeleluud ja sellele ülalt kinnituvaid lihaseid.

2. A. sublingualis, keelealune arter, suundub üle m. mylohyoideuse tagumise serva ettepoole lihase peale, varustab suupõhja ja keele lihaseid (m. mylohyoideus, m. geniohyoideus, m. genioglossus), glandula sublingualist ja igemeid lingvaalselt.

3. Rr. dorsales linguae, selgmised keeleharud, 1–3 haru kulgevad keele külgosas ülespoole m. genioglossuse ja hyoglossuse vahel, varustavad keeleselga, keelejuurt, suulaemandleid, eesmist kurgukaart ja suupõhja tagaosa.

Lõppharu

4. A. profunda linguae, süva keelearter, ulatub keeletipuni, varustab keelelihaseid, – limaskesta, kumendub keele alumisel pinnal läbi limaskesta

III. A. facialis, näoarter, lähtub välimisest unearterist trigonum caroticumis, veidi kõrgemal a. lingualisest, kulgeb ülespoole ülemise ja keskse neelukonstriktori välispinnale, lateraalselt piiravad teda m. digastricuse tagumine kõht ja m. stylohyoideus. Suundub m. mylohyoideuse alapinnal gl. submandibularisesse, andes näärmeharusid. Seejärel pöördub m. masseteri ees ümber alalõuaserva näole, kulgedes põiki ette- ja ülespoole miimiliste lihaste vahel silma mediaalnurga suunas.

Kaelaosa harud

1. A. palatina ascendens, ülenev suulaearter, kulgeb mööda neelu külgseina ülespoole, läheb m. stylopharyngeuse ja m. styloglossuse vahelt ülemise neelukonstriktori ülaservani, läbib fascia pharyngobasilarise, siseneb pehmesuulae lihastesse.

2. R. tonsillaris, mandliharu, võib lähtuda ka eelmisest harust, läbib ülemise neelukonstriktori, hargneb suulaemandlis.

Submandibulaarosa harud

3. Rr. glandulares', näärmeharud, varustavad gl. submandibularist.

4. A. submentalis, lõuatsialune arter, kulgeb m. mylohyoideuse alapinnal paralleelselt alalõuaservaga lõuatsi suunas, jaguneb pindmiseks haruks, mis varustab lõuatsinahka, ja süvaks haruks – suupõhjale ja gl. submandibularisele.

Näoosa harud

5. A. labialis inferior, alahuulearter, lähtub veidi allpool suunurka, suundub m. depressor anguli orise ja m. depressor labii inferiorise alla, edasi m. orbicularis orise ja alahuulelimaskesta vahele.

6. A. labialis superior, ülahuulearter, algab suunurga kõrguselt, kulgeb ettepoole m. orbicularis orise ja ülahuulelimaskesta vahele. Keskjoonel annab üleneva haru ninavaheseinale. Ülahuule- ja alahuulearterid anastomoseeruvad omavahel ja vastaspoolsete arteritega.

7. A. angularis, nurgaarter, on lõppharu, anastomoseerub a. dorsalis nasiga (a. ophtalmica haru, sisemise unearteri süsteemist).

Tagumised harud
IV. A. occipitalis, kuklaarter, lähtub a. facialise kõrguselt, kulgeb taha- ja ülespoole m. digastricuse tagumise kõhu ja m. sternocleidomastoideuse vahelt, tungib atlase ristijätkeni, pöördub nibujätke sulcus a. occipitalisesse ning väljub kuklapiirkonnas m. sternocleidomastoideuse ja m. trapeziuse vahelt naha alla. Anastomoseerub vastaspoolsete samanimeliste arterite ja kaela süvade arteritega a. subclavia süsteemist.

Harud

1. R. mastoideus, nibujätkeharu, tungib läbi samanimelise mulgu aju kõvakelmele.

2. R. auricularis, kõrvalestaharu.

3. Rr. sternocleidomastoidei, suunduvad samanimelisele lihasele.

4. Rr. occipitales, lõppharud, kuklapiirkonna lihasele.

5. R. descendens, alanev haru, tagumise kaelapiirkonna varustuseks.

V. A. auricularis posterior, tagumine kõrvalestaarter, lähtub eelmisest kõrgemalt, suundub taga- ja ülespoole tikkeljätke suunas, kulgeb väliskuulmekäigu ja nibujätke vahel.

Harud

1. A. stylomastoidea, tikkel-nibujätkearter, tungib läbi foramen stylomastoideumi canalis facialisesse, selle kaudu trummiõõnde ja cellulae mastoideaetesse.

– A. tympanica posterior, tagumine trummiõõnearter.

– Rr. mastoidei, nibujätkeharud, cellulae mastoideaetele.

2. R. auricularis, kõrvalestaharu, varustab kõrvalesta tagant, anastomoseerub a. occipitalise r. auricularisega

3. R. occipitalis, kuklaharu, varustab kuklapiirkonna nahka ja lihaseid, anastomoseerub a. occipitalise samanimeliste harudega.

Mediaalne haru
VI. A. pharyngea ascendens, ülenev neeluarter, suhteliselt peenike haru, tõuseb ülespoole sisemise ja välimise unearteri vahel, suundub neelu külgseinal ülemise neelukonstriktori välispinnale.

Harud

1. Rr. pharyngeales, neeluharud, varustavad neelu ja pehmesuulae lihaseid.

2. A. meningea posterior, tagumise ajukelmearter, siseneb koljuõõnde foramen jugulare kaudu, varustab aju kõvakelmet.

3. A. tympanica inferior, alumine trummiõõnearter, siseneb apertura inferior canaliculi tympanici kaudu trummiõõnde, varustab limaskesta.

Lõppharud
VII. A. temporalis superficialis, pindmine oimuarter, algab alalõuakaela kõrguselt, kulgeb väliskuulmekäigu kõhrelise osa ees, jätkab välimise unearteri suunda. Algusosa katab kõrvasüljenääre, ülenedes tungib naha- ja oimufastsia vahele. Margo supraorbitalise kõrgusel jaguneb kaheks lõppharuks.

Lõppharud

1. R. frontalis, otsmikuharu.

2. R. parietalis, kiiruharu.

Harud

3. Rr. parotidei, kõrvasüljenäärmeharud.

4. A. transversa faciei, näoristiarter, kulgeb sarnakaare ja ductus parotideuse vahel miimilistele lihastele ja põsenahale. Anastomoseerub a. facialise, a. infraorbitalise ja a. buccalise harudega.

5. Rr. auriculares anteriores, eesmised kõrvalestaarterid.

6. A. zygomaticoorbitalis, sarna-silmakoopaarter, kulgeb mööda sarnakaart oimufastsia lestmete vahel silma lateraalnurga suunas, varustab nahka ja silmasõõrlihast.

7. A. temporalis media, keskne oimuarter, lähtub alusosast, perforeerib oimufastsia ja anastomoseerub süvade oimuarteritega, varustab oimulihast.

VIII. A. maxillaris, ülalõuaarter, on välimise unearteri kõige tugevam haru, mis muudab järsult suunda, pöördudes collum mandibulae sisepinna ja ligamentum sphenomandibulare vahelt ettepoole (pars mandibularis), seejärel suundub ülespoole fossa infratemporalisesse m. pterygoideus lateralise välispinnale või lihase sisse (pars pterygoidea), lõpposa pöördub mediaalsuunas, siseneb fossa pterygopalatinasse (pars pterygopalatina).

Pars mandibularis

Harud

1. A. auricularis profunda, süva kõrvalestaarter, üleneb alallõualiigese kapsli tagant, andes sellele harusid, siseneb fissura petrotympanica kaudu trummikile välispinnale.

2. A. tympanica anterior, eesmine trummiarter, üleneb alalõualiigese kapsli sisepinnal, andes sellele harusid, siseneb fissura petrotympanica kaudu trummiõõne limaskestale.

3. A. alveolaris inferior, alumine alveolaararter, alaneb ramus mandibulae sisepinna ja m. pterygoideus med. vahelt, siseneb alalõuakanalisse foramen mandibulae kaudu.

– R. mylohyoideus, lõua-keeleluuarter, eraldub eelmisest enne laskumist alalõuakanalisse, suundub m. mylohyoideuse alapinnale, varustab suupõhjalihaseid ja gl. submandibularist.

Kanalisisesed harud

– Rr. dentales, hambaharud, sisendavad hambajuurekanali kaudu hambasäsisse.

– Rr. interalveolares, alveoolidevahelised harud, suunduvad alveoolide seintele, periodonti, luukoesse.

– Rr. gingivales, igemeharud, lähevad igemetele.

Lõppharu

– A. mentalis, lõuatsiarter, eraldub esimese premolaari kohal, väljub alalõuakanalist foramen mentale kaudu, varustab lõuatsi, alahuule, põse pehmeid kudesid (nahka, limaskesta, miimilisi lihaseid), anastomoseerub a. labialis inferiori ja a. submentalisega.

4. A. meninga media, keskne ajukelmearter (ajukestaarter), tungib foramen spinosumi kaudu aju kõvakelmele, annab haru canalis nervi petrosi minorise kaudu trummiõõne limaskestale – a. tympanica superior.

Täiendav kirjandus

• Helle Tapfer "Inimese suure vereringe arterid: pea ja kael" Tartu 1992