Paunaka keel
| Paunaka keel | |
|---|---|
| Kõneldakse | Boliivias Chiquitania regioonis Santa Rita de Chiquitos (Concepcioni lähedal). |
| Kokku kõnelejaid | Ligikaudu 10 |
| Keelesugulus |
aravaki keeled Mojo |
| Keelekoodid | |
| ISO 639-1 | pnk |
Paunaka keel (ka pauna keel) on Boliivias räägitav väljasuremisohus keel, mis kuulub aravaki keelkonda. Paunaka keel on lähedalt seotud veel elava mojo keelega.[1] Paunaka keelt kõneldakse Boliivia idaosas Santa Cruzi departemangus Chiquitania piirkonnas. Ei ole teada, et paunaka keel oleks praegu kellegi esimene keel.
Kõnelejate arv
[muuda | muuda lähteteksti]Paunaka keel on liigitatud ohustatud keelte hulka. Selle keele kõnelejaid on 10, lisaks leidub neid, kes mingil määral seda keelt valdavad, kuid nad kõik on vanemad kui 50 aastat. Keele edasiandmine lastele on lõppenud juba palju aastaid tagasi, seega on raske kasutada seda igapäevases suhtlemises.[2]
Paunaka keel on lähedases suguluses teiste Boliivias kõneldavate lääne-aravaki keeltega, milleks on paikoneka keel, baure keel ning moxo keeled: trinitario keel ja ignaciano keel.[2]
Arvsõnad
[muuda | muuda lähteteksti]Ainult numbrile 1 vastav arvsõna on algupärane, ülejäänud arvsõnad pärinevad hispaania keelest.[3] Arvsõnad 8, 10, 12 ja 20 on ilma sufiksita -tʃɨ ning tugeva hispaania keele mõjutusega.
| 1 | 2 | 3 | 4 | 5 | 6 | 7 |
|---|---|---|---|---|---|---|
| 'tʃɨ.na.tʃɨ* | 'ɾus.tʃɨ | 'tɾes.tʃɨ | 'kwa.tɾɔ.tʃɨ | 'siŋ.kɔ.tʃɨ | 'sɛi.tʃɨ | 'sjɛ.tɛ.tʃɨ |
Keele struktuur
[muuda | muuda lähteteksti]Foneetika
[muuda | muuda lähteteksti]Paunaka keeles on 13 kaashäälikut ja 4 täishäälikut.[3]
Kaashäälikud
[muuda | muuda lähteteksti]| Huulhäälik | Hambasombu- häälik |
Palataalne konsonant |
Pehme suulae häälik |
Kõrisulg- häälik | |
|---|---|---|---|---|---|
| Sulghäälikud | p | t | k | ʔ | |
| Ninahäälikud | m | n | ɲ | ||
| Laksuv häälik | r | ||||
| Frikatiiv | β | s | h | ||
| Afrikaat | tʃ | ||||
| Poolvokaal | j |
Täishäälikud
[muuda | muuda lähteteksti]| Eesvokaal | Keskvokaal | Tagavokaal | |
|---|---|---|---|
| Kõrge vokaal | i | u | |
| Keskmine vokaal | ɛ | ||
| Avatud vokaal | a |
Keelenäiteid
[muuda | muuda lähteteksti]- päike - sache
- vesi - ené
- tuli - yukĩ
- maja - sese
- silm - ihuike
- chi-uku-yae – sinu jalg
- ne-peu kabe-mëne – minu kutsikas
- n-ati-ji-nube – vennad
Kirjaviis
[muuda | muuda lähteteksti]Paunaka keel kasutab ladina kirjaviisi.
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ [1]
- ↑ 2,0 2,1 "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 10. oktoober 2012. Vaadatud 23. novembril 2013.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link) - ↑ 3,0 3,1 "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 2. detsember 2013. Vaadatud 23. novembril 2013.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link) - ↑ [2]
- ↑ [3]