Pariisi elu

"Pariisi elu" (originaalis prantsuse keeles La Vie parisienne) on Jacques Offenbachi operett neljas (algselt viies) vaatuses Henri Meilhaci ja Ludovic Halévy libretole.

Faktoloogia[muuda | muuda lähteteksti]

Esmaettekanne toimus viievaatuselises redaktsioonis 31. oktoobril 1866 Pariisi Théâtre du Palais Royalis. 1873. aastal Offenbach lühendas teose neljavaatuseliseks, jättes ära algse IV vaatuse. See redaktsioon esitati 25. septembril Pariisi Théâtre des Variétés's.

Rollide loojad: Zulma Bouffar (Gabriele), Mlle Honorine (Métella), Céline Montaland (Christine), Jules Brasseur (Pompa di Matadore), Gil Pérès (Bobinet), Robert August Priston (Gardefeu), Hyacinthe (Gondremarck), Elvire Paurelle (Pauline). Dirigeeris Jacques Offenbach.

Kirjutatud Pariisi maailmanäituse külastajate lõbustamiseks. Kujunes näituse kultuuriprogrammi üheks tippnumbriks. Esitati ühtejärge üle 200 korra. Helilooja hoogsamaid, vaimukamaid, meloodilisemaid ja populaarsemaid teoseid. Kujutab teravat satiiri Prantsuse teise keisririigi aadressil. Prantsusmaal on pärast väljatulekut esitatud regulaarselt. Kesk-Euroopas, Inglismaal, Ameerikas, Venemaal, Austraalias ja mujal on olnud korduvalt teatrite mängukavas. Vaid rootslased on tüki esitamisse suhtunud tõrjuvalt, sest Offenbach ja tema stsenaristid on rootslasi pilganud ja mitte kõige paremas valguses näidanud.

Eestis on seda lavastatud vaid üks kord Vanemuises 1964. aastal.

Peamised osad: Gabrièle (sopran), Pompa di Matadore (tenor), parun de Gondremarck (bariton), Christine Gondremarck (metsosopran), Raoul de Gardefeu (tenor), Bobinet Chicard (bariton), Gontran Chaumière (buffo), Métella (metsosopran), Pauline (subrett, Urbain (buffo), Jean Frick (bariton), Alfred (bariton), madam de Quimper-Karadec (metsosopran), madam de Folle-Verdure (sopran).

Faabula[muuda | muuda lähteteksti]

Tegevus toimub Pariisis maailmanäituse ajal. Kaks Pariisi noort elupõletajat Raoul de Gardefeu ja Bobinet armastavad mõlemad noort kena kõrgema seltskonna kurtisaani Métellad. Tüdruk aga veab neid ninapidi, sest tal on plaanis meheks hankida vanem, kuid rikas härrasmees. Métella poolt tõrjutud noormeestest saavad partnerid. Kuna neil ei vea armastuses, otsustavad nad oma sõbra, Grand-Hôteli giidi Josephi ettepanekul teenida pisut raha turistide teenindamisega.

Noormehed lähevad Pariisi Saint-Lazare’i raudteejaama, kuhu parajasti saabub arvukalt Pariisi maailmanäitusele tulevaid rikkaid välismaalasi. Nende seas on ka Rootsi parun ja paruness de Gondremarck ning Brasiilia miljonär Pompa di Matadore. Viimane tahab oma raha kulutada nii kiiresti kui võimalik. Raoulile meeldib otsekohe ilus paruness Christine. Ta kutsub rootslastest abielupaari oma majja elama, öeldes neile, et see on Grand-Hôteli filiaal. Raoul de Gardefeu esimeseks mureks on paigutada parun ja paruness erinevatesse tubadesse. Paruni pilk langeb aga otsekohe Métellale, kes on tulnud noormeestele appi turistide teenindamisel.

Raouli „hotelli” tulevad ka kindategija Gabrielle ja kingsepp Jean Frick oma kaupa pakkuma. Mõlemad pühendatakse asjasse ja angažeeritakse rootslasi hotellikülalistena lõbustama. Bobinet korraldab Christine’i võrgutamiseks Raouli soovil peo, kus Bobinet’d tutvustatakse kui Šveitsi admirali. Frick riietab end majoriks ja Gabrielest saab koloneli lesk.

Kõik laheneb aga brasiillase korraldatud maskiballil Hôtel Anglais’s. Métella näeb vaeva, et võita tagasi Gardefeau armastus. Paruness teeb pingutusi, et pariislannadest huvitatud parun Rootsi tagasi viia. Tantsitakse kankaani. Brasiillane ja Gabriele leiavad teineteist ning miljonär otsustab kindategija endaga Brasiiliasse kaasa võtta.

Peamised muusikalood[muuda | muuda lähteteksti]

Métella laul kooriga „Connais pas”
Métella kirjalaul „Vous souvient – il ma belle”
Bobinet’ ja Gardefeu duett „Elles sont tristes les marquise”
Pompa di Matadore kuplee „Je suis brasilien”
Paruni kuplee „Je veux m’en fourrer jusquelà”
Gabrièle’i kuplee „Je suis veuve d’un colonel”
Pauline’i ja paruni duett „L’amour est une échelle immense”
Ansambel „Votre habit a craqué dans le dos”
Koor „Bien bichonnés et bien rasés”

Filmid[muuda | muuda lähteteksti]

1935 Prantsusmaa/Inglismaa kakskeelne muusikafilm Offenbachi operetimeloodiate baasil. Režii Robert Siodmak. Peaosades Max Dearly ja Conchita Montenegro.
1967 Prantsuse telefilm. Režii Yves-André Hubert. Peaosades Jean-Pierre Granval, Jean Desailly ja Micheline Dax
1977 Prantsusmaa/Saksamaa versioon. Režii Christian-Jaque. Peaosades Bernard Alane, Jean-Pierre Darras ja Evelyne Buyle