Pakasaivo
| Pakasaivo | |
|---|---|
 Pakasaivo hiiukirn | |
| Pindala | 7,6 ha |
| Pikkus | 1 km |
| Kaldajoone pikkus | 2,6 km |
| Koordinaadid | 67° 36′ 45″ N, 23° 47′ 20″ E |
  | |
Pakasaivo on umbes kilomeetri pikkune Soome kanjonijärv Muonio vallas.
See asub kitsas mannerjää sulamisvete uhutud aluspõhja murrangulõhesse tekkinud kanjonis, mille väga järsud kaldakaljud kerkivad veepinna kohal kuni 50 meetri kõrgusele. Järve põhjaosa moodustab Soome suurim hiiukirn Lapi Põrgu (soome keeles Lapin Helvetti). Ülaservast mõõtes võib sügavust olla koguni 130 meetrit. Lõunakaldad on madalad ja lauged. Jõgesid järve ei suubu. Tema vesi pärineb järvepõhja allikaist.
Lapin vesi- ja ympäristöpiiri uuringute põhjal on Pakasaivo Soomes väga haruldane meromiktiline järv. See tähendab, et temas puudub täielikult nii sügisene kui kevadine ringvool, mis sunniks eri veekihte segunema. 12,5 meetri sügavuseni on ta täidetud tavalise järveveega. Sügavamal muutub see väga järsult hapnikuvaeseks ja väävelvesiniku sisaldus suureneb märgatavalt. See pärsib orgaanilise aine lagunemist, mistõttu aastatuhandete jooksul järve uppunud paadid, puud ja muu selline risu katab järve põhja umbes 50 meetri sügavusel paksu kihina. 1977. aastal üritati asjatult järve sügavust mõõta, kuid kindla põhjani ei jõutudki. Hinnangud vahelduvad 60-st 90 meetrini.
Nimi pärineb saamidelt soome keelde laenatud põhjaallikat tähistavast sõnast saivo. Laplased olevad käinud järve ääres ohverdamas ja lähedasel künkal seida sammast austamas.
Pakasaivost umbes 1 km lääne pool asuva Pakajärve kaldal on kena järsuseinaline mäehari (kohalikus pruugis tieva), mis on tipus ainult 1,5 m laiune.
Pakasaivo ääres on Soome Metsähallituse hooldatav puhkepaik ja parkla, kuhu pääseb sõites Muoniost 21. maanteed mööda 40 km lõunasse ja Äkäslompolost veel umbes 25 km Hannukaise poole. Viida juurest viib järvele 14 km pikkune tee. Tee äärses on puhkemaja Valkeajoen leimauskämppä, kunagine metsatööliste tare.[1]