Pael (püünis)
Pael (ka silmus) on tugevast nöörist püünis metsloomade ja lindude püüdmiseks.[1]
Pael on ürgne silmusekujuline püünis, mida Eestis valmistati vanasti hobusejõhvidest ja vahatatud nöörist. Uuemal ajal tehti lihtsaid pehmest traadist silmuseid, mis kinnitati lindude söögi- ja liikumispaikades pulkadega maa külge või mitu paela korraga ühele aluslauale. Aiaaukudesse jäneste käiguradadele seati üles jänesepaelad.[2]
Tihti kinnitati pael kasvavast puust või tugevamast oksast vibu külge, mis püsis painutatud asendis puupulga abil või kasutati maasse löödud looga ja tallalauast(-pulkadest) luku abi. Sööta haarav lind või loom mässis end silmusesse või vedas silmuse kokku.[3] Oks tõmbas saagi üles või vabanes lukk linnu või looma raskuse mõjul. Samal põhimõttel, kuid tugevamate paeltega püüti metskitsi või rebaseid. Kepi külge kinnitatud jõhvsilmusega on püütud isegi hauge ja ahvenaid.[2]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Eesti keele seletav sõnaraamat vaadatud 7.06.2020
- ↑ 2,0 2,1 Eesti rahvakultuuri leksikon (3. trükk). 2007. Koostanud ja toimetanud Ants Viires. Eesti Entsüklopeediakirjastus. Lk 197
- ↑ Arvi Ränk. Eesti etnograafia sõnaraamat. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 1996. Lk 103