Püssi mõis

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Püssi mõis (saksa keeles Neu-Isenhof) oli rüütlimõis Lüganuse kihelkonnas Virumaal[1]. Nüüdisajal jääb mõis Ida-Viru maakonda Lüganuse valda.

Püssi mõisa peahoone 20. sajandi alguses
Püssi mõisa sepikoda

Püssi nime on esimest korda mainitud 1472 (Püssz).

Omanikud[muuda | muuda lähteteksti]

1732. aastal ostis Holsteini kaardiväe kindralmajor ja Eestimaa maanõunik ja Eestimaa rüütelkonna peamees (1747–1753) Otto Magnus von Stackelberg Püssi mõisa. Püssi mõis oli tema valduste keskus, lähikonnas kuulusid talle veel Purtse mõis ja Kohtla mõisad. Püssi mõisa päris tema poeg Otto Magnus von Stackelberg juunior.

Mõisahooned[muuda | muuda lähteteksti]

Püssi mõisa sepikoda[2] ja Püssi mõisa kohtumaja[3] on tunnistatud kultuurimälestiseks.

Püssi mõisa karjakastell

Otto Magnus von Stackelberg juunior oli Venemaa keisririigi diplomaat ja pikaajaline kõrge positsioon Vene tsaariõukonnas tuli kasuks. Tsaariarmee toiduvajaduste katmiseks ostis krahv ümbruskonnast kokku pulle, nuumas neid ning müüs edasi tsaariarmeele. Selleks rajatigi aastail 1850–1890 Püssi mõisa juurde suur karjakastell[4].

1917. aastal kui Virumaal algas mõisate ülevõtmine, vastavalt Eesti Töörahva ja Sõjaväelaste Nõukogu 24. novembri 1917. aasta otsusele, toetas otsust ka Eesti maatameeste konverents Tallinnas 3. ja 4. detsembril. Üldiselt läks mõisate ülevõtmine rahulikult, vaid Püssis tekkis tõsine konflikt 10. detsembril 1917, kus lasti maha Tallinnast kohale saabunud kolm punakaartlast Mihkel Aitsam, Rudolf Imberg ja Jüri Kalmus.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. http://www.mois.ee/pikknimp.shtml (vaadatud 23.12.2015)
  2. 13951 Püssi mõisa sepikoda, 19.saj., Kultuurimälestiste riiklik register
  3. 13947 Püssi mõisa kohtumaja, 19.saj., Kultuurimälestiste riiklik register
  4. Püssi mõisa karjakastell 19. sajandist, Reisijuht.ee, 21.07.2018

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]