Püünisraud
Püünisraud (ka rauad) on kahest poolkaarekujulisest riivistatud raudloogast koosnev püünis, mis paiskub vedru jõul kokku[1].
Püünisraud oli Euroopas tuntud juba 16. sajandist. Eestis olid 19. sajandil püünisrauad saadaval ostukaubana, aga neid valmistasid ka külasepad.
Rauast püünis on mõeldud röövloomade püüdmiseks. Looma püünisraua keskel asuvale plaadile astumisel paiskuvad rauad vedru jõul kokku ümber looma jala. Rauad seati koos söödaga üles loomade liikumisteedele. Kõige rohkem on kasutatud rebaseraudu, kuid tuntud on karu-, hundi-, ilvese-, saarma-, nugise- ja isegi kulliraudu[2].
Tänapäeval on lubatud üksnes ulukit kohe surmav püünisraud, mis tähendab, et loom ei tohi piinelda.
Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Eesti keele seletav sõnaraamat [1] vaadatud 31.03.2020
- ↑ Eesti rahvakultuuri leksikon (3. trükk). 2007. Koostanud ja toimetanud Ants Viires. Tallinn, Ühiselu AS trükikoda. Lk 244