Põlvekedra paigaltnihkumine koertel

Põlvekedra paigaltnihkumise (patella luksatsiooni) all mõistetakse põlvekedra normaalasendi muutust nii sisse- kui ka väljapoole.

Põlvekedra nihkumist sissepoole nimetatakse mediaalseks patella luksatsiooniks ja väljapoole nihkumist lateraalseks patella luksatsiooniks.

Põlvekedra paigaltnihkumine on koertel üks kõige tavalisemaid lonkamise põhjuseid. See võib osutuda probleemiks kõigil koeratõugudel. Samuti võib see esineda kassidel, eriti tubastel lühikarvalistel kassidel.

Mediaalne patella luksatsioon esineb tihedamini kui lateraalne. Seda esineb toi-, mini- ja suurtel tõugudel ning on nähtav mõningatel kutsikatel, kui nad kõndimist alustavad. Teistel võib ilmuda hiljem. Põlvekeder võib liikuda sisse ja välja ning selle tagajärjel võib tekkida ebanormaalne kõnnak. Kui põlvekeder on paigalt nihkunud, hoitakse vigastatud jalga tavaliselt kõverdatult ja sissepoole pööratuna. See konditsioon esineb mõlemal jalal 25% juhtudest.

Röntgen lateraalsest patella luksatsioonist. Vasak enne ravi, parem pärast surve vähendamist. Isegi pärast surve vähendamist on põlvekeder dislokeeritud.

Lateraalne patella luksatsioon esineb 5–6 kuu vanustel suurtel ja hiiglaslikel tõugudel. Kõige märgatavam vihje on x-jalgne hoiak. Mõlemad põlved on peaaegu alati kaasatud.

Põhjused

Kõige sagedamini on patella luksatsioon päritav, kaasasündinud arenguhäire, aga see võib olla põhjustatud ka ülekaalulisusest. Kaasasündinud juhtudel on see bilateraalne. Harva on patella luksatsioon põhjustatud traumast.

Diagnoos

Põlvekedra paigaltnihkumist diagnoositakse põhiliselt ortopeedilisel ülevaatusel palpeerimise teel.

Oluline on varajane diagnostika, sest täiskasvanuna võivad olla välja kujunenud juba püsivad luudeformatsioonid, mida on raskem, aeganõudvam ja kulukam korrigeerida.

• I aste – põlveketra saab käsitsi paigast nihutada, aga surve vähendamisel naaseb see normaalasendisse.
• II aste – põlvekeder võib juhuslikult paigast nihkuda lihtsalt tavalise põlve liigutamisega.
• III aste – põlvekeder käib sageli välja, aga seda saab manuaalselt normaalasendisse panna.
• IV aste – põlvekeder nihkub kogu aeg paigast ning seda ei saa manuaalselt tagasi panna.

Koertel algab patella luksatsioon tavaliselt I või II astmega, aga ajapikku halveneb III või IV astmeks. Paljud omanikud ei ole teadlikud, et nende loom on vigastatud, aga patella luksatsioon võib põhjustada valu. Omanikud võivad märgata loomi tagajalgu lonkamas või raputamas, üritades põlveketra normaalasendisse saada.

Ravi

Kui lonkamine on kerge ja harv, kasutatakse I astmega koertel mitteinvasiivset ravi. Mittekirurgilise ravi korral antakse koerale põletikuvastaseid ja valu vaigistavaid ravimeid. Füüsilised rehabilitatsiooni harjutused on vajalikud, et säilitada jala nelipealihase mehhanismi, ning ka koera kehakaal tuleks hoida normaalväärtustes, et vältida ülemäärast stressi liigestele. Samuti võivad aidata massaaži- ja veeteraapiakuurid.

II, III ja IV aste vajab kirurgilist sekkumist, kui loomal on kõndimisega raskusi.

Esinemine tõuti

Enamasti on patella luksatsioon mediaalne. See on tihti kaasasündinud probleem toi- ja kääbustõugudel, kellest eelsoodumus on chihuahua'del, Cavalier King Charlesi spanjelitel, Jack Russelli terjeritel, Malta koertel, kääbusspitsidel jne. Suurtest tõugudest on eriti suure eelsoodumusega Labradori retriiverid.

Kassidel esineb patella luksatsiooni vähem kui koertel. Eelsoodumusega kassitõugude hulka kuuluvad devonreks ja Abessiinia kass.