Väetis

Tennessee jõe orus 1942. aastal rajatud näidispõld, mille ühte poolt väetati ja teist mitte

Väetis ehk väetusaine soodustab taime toitumist ja sellega kaasnevat kasvamist. Taime kasvukohale väetise lisamist nimetatakse väetamiseks.

Taim omastab väetist juurte või lehtede kaudu.

Väetise koostis võib olla orgaaniline (sisaldab orgaanilisi aineid) või anorgaaniline (valmistatud lihtsatest anorgaanilistest kemikaalidest või mineraalidest). Väetis võib olla ka naturaalne (näiteks turvas ja mineraalide setted), toodetud looduslike (kompostimine) või keemiliste protsesside (näiteks Haberi protsess) kaudu.

Väetise liigitamine

Väetis jaguneb kaheks rühmaks: orgaaniline ja mineraalväetis.

Tähtsamad orgaanilised väetised on sõnnik, virts, kompost ja turvas. Turvast kasutatakse esmalt loomadele allapanuks ja veetakse seejärel koos sõnnikuga põllule.

Mineraalväetis koosneb taimedele vajalikest toitainetest. Seda saadakse maavaradest, aga toodetakse ka tööstuslikult. Lämmastikuühendeid sisaldavat väetist nimetatakse lämmastikväetiseks. Seda vajab taim eriti kevadel, et kasvada kiiresti ja lopsakaks. Hilissuvel vajavad taimed fosforväetisest saadavaid kaaliumi- ja fosforiühendeid.

Suure saagi saamiseks kasutatakse orgaanilisi ja mineraalväetisi samal ajal.

Vaata ka

• guaano
• haljasväetis
• pudrett
• väetamine