Põimlause

Põimlause on liitlause, mille osalaused on alistusseoses, näiteks: Tädi Maali korjas maasikaid ja ostis poest vahukoort, et küpsetada kooki, mida külalistele pakkuda.

Põimlause ei ole näiteks lause Peenral kasvasid ilusad lilled - see on lihtlause.

Põimlause osalaused

Põimlause koosneb pealausest ja ühest või mitmest kõrvallausest.

Pealause

Pealause on selline osalause, mis võib esineda ka iseseisvalt. Kõrvallause ei saa tavaliselt iseseiseva lausena esineda, vaid alistub pealausele.

Näiteks lauses Peeter oli õues, kui vihma sadama hakkas võib osalause Peeter oli õues ka üksinda esineda. Lause teine pool kui vihma sadama hakkas ei saa iseseisvalt esineda, vaid moodustab terviku ainult lause esimese poolega.

Kõrvallause

Kõrvallause täpsustab pealauset või kõrgema astme kõrvallauset. Eesti keeles eraldatakse kõrvallause pealausest alati koma(de)ga, näiteks

• Vaata, kas Tiina juba tuleb,
• Mees arvas, et koosolek on lõppenud, ja väljus ruumist,
• Enne kui Mari maale sõitis, käis ta turul, et toitu kaasa osta.

Kõrvallause algab tavaliselt

• sidesõnaga et, sest, kuna, kui, nagu, kuni, kuigi jne,
• asesõnaga kes, mis, kelle, mille, keda, mida või
• määrsõnaga missugune, kas, miks, kuhu, kuidas, kust jne.

Kõrvallause võib asetseda

• pealause ees, näiteks Et reisile minna, peab raha koguma,
• pealause järel, näiteks Kuulsin, et ta sõitis koju või
• pealause sees, näiteks Kunstinäitus, mida vaatama läksime, meeldis kõigile.

Kõrvallause võib alistada nõrgema astme kõrvallause, näiteks Panin plaadi mängima, et kuulata laule, mis mulle meeldisid. Osalause mis mulle meeldisid on nõrgema astme kõrvallause, sest see täpsustab eelmist osalauset et kuulata laule.

Kõrvallaused võivad olla samaastmelised, näiteks Tahtsin, et lõppeks vihmasadu, et pilved läheksid laiali, et päike tuleks välja.

Põimlause kirjavahemärgid eesti keeles

Põimlauses eraldatakse kõrvallaused pealausest alati koma või komadega.

Näiteks:

• Vaata, kas Tiina juba tuleb.
• Mees arvas, et koosolek on lõppenud, ja väljus ruumist.
• Enne kui Mari maale sõitis, käis ta turul, et toitu kaasa osta.

Koma pannakse

• sidesõnade et, sest, kuna, kes, kelle, milline, mida jne ette.

Näiteks:

Mul on õppimata, sest koer sõi mu koduse töö ära.

Piret läks vaatama filmi, mida ta oli juba näinud.

• kui enne ja pärast sõnu kui, nagu, kuni on öeldis

Näiteks:

Ta vaatas mind sellise näoga, nagu oleks vaimu näinud.

• sõnade ja, ning ette, juhul kui nende ees lõppeb kõrvallause

Näiteks:

Tüdruku juuksed olid nii pikaks kasvanud, et ulatusid põlvini, ja ta silmad olid tumedad kui öö.

Koma ei panda

• kui pärast sidesõna ei ole öeldist

Näiteks:

Ta seisis kui kivi, mida polnud võimalik kohalt liigutada.

• kui kõrvallaused on samaastmelised ning eraldatud sidesõnade ja, ning, ega, kui jne

Näiteks:

Ta vaatas kuud ja mõtiskles ning unistas.

Ohtlikud kohad

• ühendid nii et, sellepärast et, enne kui jms

• koma pannakse, kui rõhutatakse ühendi esimest sõna

Näiteks: Ma lahkusin sellepärast, et mulle ei meeldinud see seltskond.

• kui ühendi esimest sõna ei rõhutata, siis koma ei panda

• sõnad nagu, kui, otsekui

• koma pannakse, kui sõna nagu esineb tähenduses näiteks

Näiteks: Mitmed poeketid, nagu Rimi, Säästumarket ja Selver müüvad nii toitu kui ka tarbekaupu.

• koma ei panda võrdluse puhul

Näiteks: Riina nagu teisedki ei tahtnud valetada.

• koma ei panda, kui loetelu algab sõnadega niisugune, selline, seesugune jne

Näiteks: Niisugused seened nagu puravik, kukeseen ja pilvik on söödavad.