Põhiorganid
Põhiorganiteks nimetatakse taimemorfoloogias vart, lehte ja juurt. Põhiorganeid ei saa üksteisest tuletada, "need ei ole homologiseeritavad ja need täidavad erinevaid baasfunktsioone"[1]. Nendest saab kõik teised organid tuletada. Nende koht taime ehituses "on tüvendtaimedel alati ühesugune: lehed on alati varre küljes, mitte kunagi juure küljes"[2]
Põhiorgani mõiste pärineb Alexander Braunilt: "Nõnda paistavad vars, leht ja juur meile vegetabiilse organismi oluliselt erinevate osadena, taimeelu põhiorganitena, mis põhinevad selle moodustumissuundade erinevusel. Nende kindel ja selge eristamine on morfoloogia põhialus. (...) Nagu ülalpool märgitud, kuuluvad lehed ja vars juurest eristuva tervikuna kokku (...).[3]. Braun lähtub juure ja võsu duaalsusest ning eristab siis võsus vart ja lehte.
Juur sarnaneb sekundaarse kasvu poolest varrega. Nii nagu varre küljes on leht, on juure küljes juurekarvad ja juurekübar.
Julius Sachs eristab lisaks vegetatiivsetele põhiorganitele reproduktiivseid põhiorganeid. Ta jõuab kolme organikategooriani: "1) Vegetatiivorganid: juur ja võsu. Reproduktiivorganite seas: 2) Eoslad eostega. 3) gametangiumid: emased arhegoonid ja isased anteriidid.“[4]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Eduard Strasburger, Peter Sitte. Lehrbuch der Botanik für Hochschulen, 33. trükk, 1991.
- ↑ Andreas Bresinsky, Eduard Strasburger. Lehrbuch der Botanik, 36. trükk, Heidelberg 2008.
- ↑ Alexander Braun. Betrachtungen über die Erscheinung der Verjüngung in der Natur, insbesondere in der Lebens- und Bildungsgeschichte der Pflanze, Universitäts-Buchdruckerei: Freiburg 1850
- ↑ Julius Sachs. Vorlesungen über Pflanzenphysiologie, Leipzig: Wilhelm Engelmann Verlag 1882.