Pärtlioru kihistik

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Pärtlioru kihistik (inglise Pärtlioru Member) on ordoviitsiumi ladestu Uhaku lademe Kõrgekalda kihistu kihistik.[1] Seda hakkas esimesena eristama Algimantas Grigelis aastal 1978.

Kihistiku stratotüüp on Purtse jõe kallas Püssil Pärtliorus, ka kihistik ise on selle oru järgi nimetatud.[1] Kaldas paljandub ligi 150 meetri ulatuses Pärtlioru kihistiku paas, kus kukersiiti sisaldavas lubjakivis on savist koosnevaid vahekihte.[2]

Kihistik on Kõrgekalda kihistu keskmine kihistik, see lamab Koljala kihistikul ja sellel lasub Erra kihistik. Kihistik sisaldab teistest kihistu kihistikest rohkem savi.[3]

Lasnamäe paemurrus nimetati kõige ülemist Pärtlioru kihistikku kuuluvat kihti Nutu kihiks.[4]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 Pärtlioru kihistik Eesti geokogude infosüsteemis (vaadatud 04.05.2018)
  2. Eesti stratotüüpsed paljandid
  3. K. Suuroja, T. Mardim, K. Ploom, T. All, M. Otsmaa, M. Kõiv. Eesti geoloogilise baaskaardi Narva (6534) leht. Seletuskiri. Tallinn, 2009
  4. Rein Einasto, Aat Sarv, Tallinna paas, Kesk-Ordoviitsiumi sooja parasvöötme madalaveeline lubisete, Horisont 3/2014

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]