Pärsia kapiteel

Joonis pärsia sambast Persepolises

Dareiose palee härjapeakapiteel Susast koos talastikuosaga Louvre'is

Pärsia kapiteel ehk härjapeakapiteel on kapiteelitüüp, mida on kasutatud Ahhemeniidide Pärsia arhitektuuris, tuntuim näide on sambad Persepolises.

Pärsia sammas

Pärsia sammas, mida pärsia kapiteel kroonis, oli Ahhemeniidide arhitektuurile väga iseloomulik sambatüüp, mis ilmus tõenäoliselt veidi enne aastat 500 eKr. Ahhemeniidide arhitektuuris oli tavaline palee osa hiiglaslik sammassaal (hüpostüül, apadana), milles sambad paiknesid paljude ridadena. Persepolise Artaxerxes I palee sammassaali mõõtmed olid 70 × 70 meetrit. Ahhemeniidide kiviarhitektuuri hübriidse näo määras asjaolu, et olemata ise oskuslikud ehitajad, importisid nad oma riiki kunstnikke ja käsitöölisi teistest maadest. Nende ehituskunstis leiab mõjusid Mesopotaamiast, Egiptusest, Lüüdiast Anatoolias ja Elamist; esimeseks Ahhemeniidide stiilis ehitiseks oli Dareiose palee Susas, kuid enim ehitisi on säilinud Persepolises.

Persepolise paleede sammastel on reljeefdekooriga ümmargune tüvesest laiem baas, ümar kanneleeritud tüves, kolmeastmeline kapiteelivöönd, mis koosnes vana-Egiptuse palmsamba taolisest laiendusest, mitme paari voluutide ja nelinurkse ristlõikega osast ning kapiteelipäisest, mille moodustasid kaks selgadega vastamisi loomapead või -rindkeret. Sammas võis ent olla ka üksnes loomapaarikujulise päisega. Loomafiguurid eendusid vastassuundades ja toetasid katuse talastikku nagu kaks konsooli. Levinuim loomamotiiv on pärsia kapiteelil on härjad, kuid esinevad ka lõvid, greifid ja inimpeaga olend lamassu.

Kapiteeli baas, mis meenutas suurt alaspidi pööratud lilleõit, ja kapiteelivööndi allosa olid sarnased Egiptuse arhitektuuris levinud vormidega, ent võrreldes Egiptuse sammastega on Pärsia sammas kõrgem ja saledam. Tüvese kanneleering oli tihedam kui Vana-Kreeka orderites. Loomafiguuride vahesse toetusid puitkatuse risttalad. Kui figuurideküljed on siledad ja dekoorita, võib oletada talastiku toetumist ka neile külgedele.

Ahhemeniidide riiklik ehitustraditsioon katkes järsult, kui Aleksander Suur tungis 330. aastal eKr Pärsiasse ja Persepolis laastati.

Pildid

• 
  Samba fragmendid Dareiose palees Susas
• 
  Persepolise väravaehitise sambad
• 
  Tüvesed ja kapiteelid
• 
  Samba baas Susast Louvre'is
• 
  Greifidega kapiteel Persepolises
• 
  Lõvidega kapiteel Persepolises
• 
  Lõvipea fragment ja samba baas Persepolises
• 
  Inimhärjaga kapiteeli fragment Iraani Rahvusmuuseumis