Pärlselja pioneerilaager

Pärlselja pioneerilaager oli Pärnumaal, praeguse Lääneranna valla territooriumil asunud mereäärne pioneerilaager. Hiljem nimetati pioneerilaager ümber suvelaagriks, veelgi hiljem on laagril skautlik suunitlus.

Pärlselja pioneerilaager avati 1970. aastate algul ning kuulus EKE Tehnokeskusele. Laagris said suvitada EKE süsteemi (KEK-id jmt) töötajate 6 kuni 14-aastased lapsed. Eesti Vabariigi taasloomise järel läks laager piirivalve käsutusse (1991), ent hilisematel suvedel on seal taas suvelaagreid peetud ning korraldatud erisündmusi (suvepäevad jmt).

Laagri viies majas (Pärlseljal "korpustes") oli algselt kohti 200 lapsele, hiljem lisandusid "korpus" 6, 7 ja 8 ning seeläbi 120 kohta. Igal rühmal oli kaks kasvatajat. Pioneerilaagri tööd juhtis laagriülem, igapäevaseid tegevusi koordineerisid vanempioneerijuht ja "instruktorid" (spordiinstruktor jne). 1970-ndate lõpust töötas laagris EÜE rühm. Pedagoogiline personal, ka laagriülem olid TPedI-st, köögipersonal TPI toiduainete tehnoloogia eriala üliõpilased.

Laagris on klubihoone, söökla, saunahoone, lõkkeplats, staadion ja lipuväljak. Pärlselja rand on üldiselt liivane ning võrdlemisi järsult süveneva mereveega.

Pioneeri-, hiljem suvelaagri traditsioonide hulka on kuulunud Pärlikese ja Pärli valimine (alias laagri "miss" ja "mister"), pahupidipäev, öödisko, olümpiamängud, mitmesugused moeüritused, spordivõistlused naabruses asunud Varemurru laagriga jne.

1982. aasta kolmandas vahetuses päev enne külastuspäeva süttis administratiivhoone, mis põles maani maha koos personali elukorpusega. Keegi viga ei saanud. Järgmiseks suveks olid uued hooned püsti.

1984. aasta suvel tabas teist vahetust raske düsenteeriaepideemia.