Pärandvara hoiumeetmed

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Pärandvara hoiumeetmed on pärandvara valitsemise korraldamine ja hagi tagamise abinõude rakendamine. [1]

Pärandvara hoiumeetmeid reguleerib pärimisseadus, täpsemalt pärimisseaduse (PärS) 6. peatükk §§ 110–115. Pärandihoid on riigi poolt pärandvara tagamiseks teatud abinõude rakendamine kohtu poolt. Pärandvara hoiumeetmete eesmärk on tagada pärandvara säilimine ja selle eesmärgipärane valitsemine kohtu järelevalve all.[2]

Pärandvara hoiumeetmete kohta rakendatakse ka tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §§ 584–590.

Pärandvara hoiumeetmeid rakendab kohus hagita menetluses (TsMS § 475 lg 1 p 9; §-d 584–590) kui on tegemist pärimisseaduse § 110. sätestatud olukordadega:

  1. pärija ei ole teada;
  2. pärija ei viibi pärandvara asukohas;
  3. ei ole teada, kas pärija on pärandi vastu võtnud;
  4. pärija on piiratud teovõimega isik ja talle ei ole määratud eestkostjat;
  5. esinevad muud seaduses sätestatud alused.

Seaduest tulenevalt rakendab kohus hoiumeetmeid omal algatusel, kuid praktikas toimub praktikas pärandvara hoiumeetmete rakendamine sagedamini pärandaja või pärija võlausaldaja initsiatiivil. [3] Taotluse hoiumeetmete rakendamiseks võivad esitada pärandi võlausaldaja, annakusaaja või muu pärandvara suhtes nõuet omava isikud, nt sundosa saaja, kuid seda üksnes juhul, kui hoiumeetmete rakendamata jätmine võiks ohustada nimetatud isikule kuuluva nõude rahuldamist pärandvara arvel (PärS § 111 lg 3).

Hoiumeetmeid rakendab pärandi avanemise koha kohus hagita menetluse korras omal algatusel, võlausaldaja või pärimisõiguse tunnustamist taotleva isiku avalduse alusel. Pärandi hoiumeetmete rakendamise kulud kantakse pärandvara arvel. [4]

Hoiumeetmete rakendamisel tehakse ka vastav kanne pärimisregistrisse (TsMS § 586 lg 6).

Pärandvara valitsemisel on praktiliselt suur tähendus (PärS § 112). Pärandvara valitsemise määramise läbi saavutatakse sisuliselt pärija isikliku vara ja pärandvara eraldamine õiguslikus mõttes. [5]Kohus nimetab pärandvara valitsemiseks pärandi hooldaja, kelleks saab olla isik, kes on võimeline pärandvara nõuetekohaselt valitsema ning hooldaja kohustusi täitma. Need kohustused vastavalt PärS § 112 on:

  1. vara heaperemehelik valitsemine ning selle säilimise tagamine;
  2. pärandvara arvel ülalpidamise andmine pärimisseaduse §-s 132 nimetatud isikule;
  3. pärandvara arvel pärandvaraga seotud kohustuste täitmine;
  4. vara valitsemise kohta kohtule ja pärijatele aruandmine;
  5. pärimisseaduse § 111 lõikes 3 nimetatud juhul, samuti muul juhul, kui see on vajalik pärandvara säilimise tagamiseks, pärija või kolmanda isiku valduses oleva pärandvara oma valdusse võtmine või muul viisil selle pärija varast eraldamise tagamine.

Hooldaja on kohustatud alluma täielikult kohtule. Pärijal ei ole õigust pärandvarale, kui kohus on selle määranud pärandi hooldaja valitseda. Pärandvara hooldajal on õigus käsutada pärandvara juhtudel, mis on seotud pärandvaraga seotud kulude katmiseks. Hooldaja peab kohustused täitma vastavalt Pärimisseaduse § 113. Lisaks on pärandvara hooldajal pärandvara valitsemise eest tasu.

Pärandvara hoiumeetmete lõpetamise regulatsioon tuleneb pärimisseadusest ja tsiviilkohtumenetluse seadustikust. Pärandvara hoiumeetmete rakendamise lõpetamise põhjuseks on PärSis sätestatud aluste äralangemine, samas ka pärandvara valitsemise vajaduse äralangemine, kuna hooldaja on oma kohustused täitnud ja muu valitsev vara puudub.[6] Pärandvara hoiumeetmete lõpetamine on sätestatud PärS §115. Üldiselt rakendatakse pärandvara hoiumeetmeid kuni pärandvara vastuvõtmiseni.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Tiina Mikk (2012). Pärimisõigus. Tallinn: Sisekaitseakadeemia. Lk 88. 
  2. Tiina Mikk (2012). Pärimisõigus. Tallinn: Sisekaitseakadeemia. Lk 88. 
  3. Tiina Mikk (2012). Pärimisõigus. Tallinn: Sisekaitseakadeemia. Lk 89. 
  4. Tiina Mikk (2012). Pärimisõigus. Tallinn: Sisekaitseakadeemia. Lk 90. 
  5. Tiina (2012). Mikk. Tallinn: Sisekaitseakadeemia. Lk 90. 
  6. E.Gorohhova. Pärandvara hoiumeetmed. Magistritöö 2013, lk 96.