Pärandi hooldaja

Pärandvara valitsemiseks nimetab kohus pärandi hooldaja, kellele kohus võib anda korraldusi vara valdamiseks, kasutamiseks ja käsutamiseks. Pärandi hooldaja osas tutvuda kindlasti pärandvara hoiumeetmetega. Pärandi hooldajaks võib olla isik, kes saab pärandvara nõuetekohaselt valitseda ja kes on sobiv hooldaja kohustusi täitma, nt advokaat või kohtutäitur (PärS § 112 lg 2, KTS § 6 lg 1 p 3). Koos pärandi hooldaja nimetamisega määrab kohus pärandi inventuuri tegijaks kohtutäituri, kohaldades vastavalt pärimisseaduse § 138–141. Sisuliselt antakse pärandi hooldajale valitseda võõra isiku vara.

Hooldajaks võib olla isik, kes saab pärandvara nõuetekohaselt valitseda ja kes on sobiv hooldaja kohustusi täitma. Kohus võib hooldaja, kes pärandvara nõuetekohaselt ei valitse, hooldaja kohustustest vabastada.

Hooldaja on kohustatud:

1. vara heaperemehelikult valitsema ning tagama selle säilimise;
2. andma pärandvara arvel ülalpidamist pärimisseaduse §-s 132 nimetatud isikule;
3. täitma pärandvara arvel pärandvaraga seotud kohustused;
4. aru andma vara valitsemisest kohtule ja pärijatele;
5. võtma pärimisseaduse § 111 lõikes 3 nimetatud juhul, samuti muul juhul, kui see on vajalik pärandvara säilimise tagamiseks, pärija või kolmanda isiku valduses oleva pärandvara oma valdusse või tagama muul viisil selle eraldamise pärija varast.

Kohtul on õigus anda pärandvara hooldajale korraldusi vara valdamiseks, kasutamiseks ja käsutamiseks. Hooldaja võib pärandvara käsutada üksnes oma kohustuste täitmiseks ja pärandvara valitsemisega seonduvate kulude katmiseks. Hooldajal ei ole õigust kohtu loata käsutada pärandvara hulka kuuluvat kinnisasja.

Pärandi hooldajal on kohustus täita kõik pärandvaraga seotud kohustused. Kui pärandvara valitsemine on määratud pärandaja võlausaldaja, annakusaaja või muu pärandvara suhtes nõudeõigust omava isiku taotluse alusel (ja tema nõude rahuldamiseks), on hooldaja kohustatud rahuldama kõik pärandvara nimekirja kantud nõuded ja pärijale ei või enne kõikide nõuete rahuldamist pärandvara välja anda.

Pärijal ei ole õigust käsutada pärandvara, mis on antud hooldaja valitseda.

Pärandvara hooldaja on aruandekohustuslik kohtu ja pärijate ees (PärS § 112 lõige 3 punkt 4, TsMS § 590). Pärandi hooldaja ja pärija vaheline suhe on võlaõiguslik suhe, mis tähendab, et kui pärandi hooldaja rikub oma kohustust, tekib pärijal õigus nõuda kahju hüvitamist tulenevalt võlaõigusseadusest. Neid näiteks juhtudel, kui hooldaja ei ole täitnud sissenõutavaks muutunud nõuet või ei ole nõudnud pärandvara hulka kuulunud nõuet ja millele pärandvara hoiumeetme lõppedes saab aegumise vastuväidet esitada.

Kohus võib keelduda pärandvara valitsemise määramisest, kui pärandvara ei ole eelduslikult piisav valitsemisega seotud kulutuste hüvitamiseks. Kohus määrab sellisel juhul pärandvara valitsemise, kui valitsemist taotlenud isik tasub kohtu deposiiti summa, mis eelduslikult vastab tekkivatele kulutustele.

Kui pärija ei ole selgunud kuue kuu jooksul pärandi avanemisest arvates, samuti juhul, kui pärandi vastu võtnud pärija ei ole kuue kuu jooksul pärandi vastuvõtmisest arvates asunud pärandvara valitsema, võib pärandi hooldaja pärast inventuuri tegemist pärandvara müüa ning hoiustada pärandvara müügist saadu. Sellisel juhul ei ole hooldajal kohustust aru anda vara valitsemisest kohtule ja pärijatele.

Kui pärandvara hooldaja rikub oma kohustusi, on kohtul õigus ta hooldaja kohustustest vabastada (PärS § 112 lõige 2). Kohus määrab ka tasu pärandvara valitsemise eest (PärS § 114). asu peaks olema proportsionaalne konkreetse pärimisasja raames tekkivate õiguste ja kohustustega, eelkõige ülesannete iseloomu ja kestusega, ning arvestama nii pärandvara väärtuse kui täiendavalt hooldaja kõrge vastutusega.