Otsesed tõlkevõtted

Allikas: Vikipeedia

Otseseid tõlkevõtteid on uurinud ja sõnastanud Vinay ja Darbelnet.

Sõnasõnaline ehk otsene tõlge on lähtekeelse tekstuaalse materjali tõlkimine sihtkeelde sõna sõna haaval (lad verbum pro verbo) ilma lähteteksti terviklikku sisu edasi andmata. Otsese tõlke mõiste on oma olemuselt oksüümoron – „otsene“ tähistab midagi, mis eksisteerib ilma tõlgendamisvajaduseta, samas kui „tõlge“ viitab millelegi, mida tuleb tõlgendada. Tõlketeaduses kasutatakse terminit „otsene tõlge“ teadus-, tehnika-, tehnoloogiliste ja juriidiliste tekstide tehnilisele tõlkele viidates.[1]

Liigid[muuda | muuda lähteteksti]

Otsesed tõlkevõtted on toortõlge, luule tõlkimine proosaks, pidžin-keeled, laenamine, kalka ja sõnasõnaline tõlge.

Toortõlge[muuda | muuda lähteteksti]

Toortõlge on eeltõlge, mis antakse sageli kirjanikele, kes tõlgivad ilukirjanduslikke tekste keeltest, mida nad ise ei oska. Toortõlget on kasutanud näiteks Robert Pinsky, kes tõlkis inglise keelde Dante Alighieri „Põrgu“ (1994), oskamata ise itaalia keelt. Oma abikaasa Larissa Volokhonsky toortõlkeid kasutas Richard Pevear, kes tõlkis inglise keelde mitu venekeelset romaani.

Luule tõlkimine proosaks[muuda | muuda lähteteksti]

Otsese tõlkevõttena võib käsitleda ka tõlget, mis annab küll edasi lähtetekstis peituva tähenduse, ent ei püüa üle kanda teksti stiili, ilu ega poeesiat. Kuid siiski tehakse vahet, kas tegemist on luule otsese tõlkega või proosatõlkega. Otsene luuletõlge võib küll olla proosa-, mitte värsivormis, kuid selles ei esine vigu. Charles Singletoni „Jumaliku komöödia“ tõlget (1975) käsitletakse proosatõlkena.

Pidžin-keeled[muuda | muuda lähteteksti]

Tihti loovad esimese põlvkonna sisserändajad midagi otsese tõlke sarnast, kui nad räägivad oma vanemate emakeelt. Tulemuseks on kahe keele kombinatsioon, midagi pidžini-laadset. Paljud sellised segud on saanud ka konkreetsed nimed, nt pringlise (prantsuse-inglise). Näiteks on saksa päritolu sisserändajate lapsi Ameerikas kuuldud kasutamas kiiktooli kohta sõna "rockingstool" otsese tõlkena saksakeelsest sõnast „Schaukelstuhl“, kuigi korrektne ingliskeelne termin oleks „rocking chair“.

Laenamine[muuda | muuda lähteteksti]

Laenamise võtet kasutades tekivad laen- ja tsitaatsõnad. Laensõnad saavad kuulmisjärgse kirjapildi (lantš, briošš, riisling), tsitaatsõnadel säilib lähtekeelne kirjapilt, püstkirjalises tekstis kirjutatakse need kursiivkirjas (catering, lobby, check-in, tortilla, kaubamärginimetused).

Kalka[muuda | muuda lähteteksti]

Kalkaks nimetatakse tõlkevõtet, kus lähtekeelne fraas tõlgitakse sõna-sõnalt sihtkeelde ning üle kantakse ka lähtekeelse fraasi tähendus. Näiteks saksakeelne „durch die Blumen“ on eesti keelde tõlgituna „läbi lillede“ ning tähendab, nii nagu saksa keeleski, peenetundelist vihjamist. Saksakeelne „Biergarten“ on inglise keeles samuti saanud kalka kuju – „beer garden“.

Sõnasõnaline tõlge[muuda | muuda lähteteksti]

Sõnasõnalist tõlkevõtet saab kasutada lihtsate ühemõtteliste lausete tõlkimisel, mis ei sisalda varjatud tähendust – näiteks Where are you?/Kus sa oled?

Otseste tõlkevõtete negatiivsed aspektid[muuda | muuda lähteteksti]

Negatiivses tähenduses räägitakse otsesest tõlkimisest ilukirjanduslikus kontekstis, kus näiteks idiomaatiliste väljendite sõnasõnaline tõlkimine võrdub ületõlkimisega (näiteks tõlgitakse „it’s raining cats and dogs“ eesti keelde „sajab kasse ja koeri“, mitte „sajab nagu oavarrest“ ega „sajab pussnuge ja väikesi poisse“). „Sõnasõnaline“ tõlge viitab tõsiasjale, et see on tõenäoliselt vigu täis, kuna tõlkija ei ole teinud jõupingutusi, et anda edasi korrektseid idioome või sõnade taga peituvaid tähendusnüansse – kuid teisest küljest on otsetõlkest abi juhul, kui soovitakse saada ülevaade, kuidas lähteteksti sõnad tähendust edasi annavad.

Masintõlke algusaegadest (vähemalt alates 1962 [2]) pärineb samuti palju kurikuulsaid näiteid otsetõlkest. Esialgsed andmebaasid sisaldasid sõnu ja nende tõlkevasteid. Hiljem lisati fraaside tõlked, mille tulemusel paranes oluliselt masintõlke grammatiline struktuur, kuid paljud sõnad jäid originaalkeelde. Sagedased olid ka olukorrad, kus tõlkes olid ühe keele sõnad paigutatud teise keele grammatilisse struktuuri, nii et tulemuseks olid grammatiliselt korrektsed laused, mille sisu oli kaotanud lähtekeeles väljendatud mõtte. Näiteks tuntud lause (Markuse 14:38) piiblist kõlab inglise keeles „the spirit is willing, but the flesh is weak“. Masintõlke abil sai sellest водка хорошая, но мясо протухло. Eesti-inglise masintõlke parim aps oli (aastast 2011) „alati viin kõik asjad lõpuni“, millest sai Google Translate’i abil „vodka is always the end of all things“. Praegu on Google’i masintõlget nii palju täiendatud, et sama lause sellist tõlkevastet enam ei anna.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Olive Classe, Encyclopedia of literary translation into English, vol. 1, Taylor & Francis, 2000, ISBN 1-884964-36-2, p. viii.
  2. John Hutchins, "The whisky was invisible", or Persistent myths of MT, MT News International 11 (June 1995), pp. 17-18.