Otsekaubandus

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Otsekaubandus (inglise keeles drop shipping) on tarneahela juhtimise meetod, mille puhul jaemüüja ei hoia kaupa laos, vaid edastab kliendi tellimuste ja saadetiste üksikasjad kas tootjale, jaemüüjale või hulgimüüjale, kes seejärel edastab kauba otse kliendile.

Matsoni merekonteineri peale laadimine

Enamiku oma kasust saavad jaemüügiettevõtted hulgimüügi ja jaehinna vahelisest erinevusest.[1]

Areng[muuda | muuda lähteteksti]

Enamik otsekaubandusettevõtteid asub USA-s. Alates 2006. aastast on tekkinud Hiinasse palju otsekaubandusettevõtteid, kes pakuvad nii hulgi- ja otsekaubandusteenuseid nii firmadele kui ka eraisikutele.

Otsekaubandusettevõtted on Hiinas järjest rohkem suutnud konkureerida kohalike turustajate, kuna on paranenud logistika ja on leevenenud kaubandustökked.[2]

Eelised[muuda | muuda lähteteksti]

Kõige suurim eelis otsekaubandusfirma loomisel on see, et sul ei ole vaja palju investeerida kaupade tellimisse. Mida enamus jaeettevõtted peavad esimese asjana tegema kui nad oma firmat alustavad. Et alustada oma otsekaubandusettevõtet, on sul vaja püsiinterneti ühendust, arvutit ja ligikaudu 100 eurot kuus, kuid kui ettevõte kasvab, siis kasvavad ka tulud, kuid mitte nii suureks nagu jaemüüjatel.[3]

Otsekaubandusettevõtet omades on suureks eeliseks see, et sa ei pea ise oma tootetega kokku puutuma. Otsekaubandusettevõttes sa ei pea muretsema:

  • Toodete pakkimise ja saatimse pärast
  • tegelema tagasisaadetud ja sissetulnud toodetega
  • haldama ega maksma laohoone eest
  • muretsema toodete laoseisu pärast

Negatiivsed küljed[muuda | muuda lähteteksti]

Peamiseks miinuseks olekski see, et otsekaubandusettevõtet on nii lihtne teha ja uued firmad, kes just avasid oma poe seavad hinnad nii madalale, et mingit suurt tule pole võimalik saada, kuna neil pole eriti suuri väljaminekuid olnud veel. Muidugi on nende veebileht algne ja klienditeenindus võib olla olematu, siis inimesed ikka võrdltvad sinu hindu uute ettevõtete omadega. Nõrgaks küljeks oleks veel see, et sa ei tea kunagi kuna hulgimüüjal kaubad otsa saavad kuna temagi müübi iga päev oma kaupu edasi, mis viib selleni et klient peab kauem ootama. Halvaks küljeks oleks veel klientide pahameel, kelle ees sa pead pidevalt vabandama, kuna mõni kaup pole tähtajaks kohale jõudnud või on toode vigastatud või üldse defektiga.[4]

Tulemusena[muuda | muuda lähteteksti]

Otsekaubandus on kaks põhilist positiivset tagajärge esiteks on positiivne rahavoogude tsükkel ja varajase inventuuri kaotamine. Positiivne rahavoogude tsükkel toimub, kuna ostja maksab müüjale ja müüja maksab enamjaolt hulgimüüjale krediitkaardi või krediiditingimustega. Seega on ajaperiood, mille jooksul müüjal on kliendi raha, kuid ei ole veel hulgimüüjale tellimust esitanud.[5]

Riskid[muuda | muuda lähteteksti]

Riskideks oleks näiteks see, kui ostja maksab raha jaemüügiettevõttele ja viimane esitab tellimuse edasi hulgimüüjale, kuid hulgimüüjal pole seda toodet loas. See viib selleni, et ostja peab ootama nii kaua, kuni see toode uuesti lattu jõuab ja siis ära saadetakse, mis tekitab ebameeldivusi, ebakindlust ja enamasti halba mainet jaemüügiettevõttele.

Teine suur riskitegur on järgitehtud tooted, mida tuleks kindlasti kontrollida. Enamjaolt kui asi tundub tõeline siis selle toote hind näitab, et tõneäoliselt on tegu järgitehtud tootega. Selle paremaks kontrollimiseks võtke toote pilt ja minge toote originaal lehel ja võrrelge sealt mõne pildiga. Ja kui te tahate asja sammukese kaugemale viia, siis küsida tootjalt, kas müüjal, kellelt plaanisite toote osta, on toote müümiseks vajalik luba. Järgitehtud toodete müümine võib hävitada müüja maine ja müüja firma ning võib tekitada palju juriidilisi probleeme.[6]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]