Otsast lõpuni kontrollitavus

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Otsast lõpuni kontrollitavus (ka "algusest lõpuni kontrollitavus", "otsast otsani kontrollitavus", inglise k end-to-end verifiability) on demokraatlike valimiste põhimõtete seatud nõudeid väljendav kontseptsioon e-hääletuse jaoks. Otsast lõpuni kontrollitavus koosneb individuaalsest kontrollitavusest ja universaalsest kontrollitavusest, mis õigel viisil koos rakendatuna peaks tagama demokraatlike valimiste põhimõtete rakendamise digikeskkonnas.

Individuaalne kontrollitavus tähendab, et igal valijal on võimalik kontrollida, et tema tahteavaldus hääle kujul sai antud nii, nagu ta seda soovis, et see võeti häältetalletusserveri poolt vastu ning salvestati sellisel kujul, nagu ta selle andis ning see loeti kokku sellisel kujul, nagu see salvestati.

Universaalne kontrollitavus tähendab, et iga valija või valimiste vaatleja saab kontrollida, kas valijate antud hääled dekrüpteeriti õigesti ning loeti ka õigesti kokku.[1]

Kui individuaalne kontrollitavus ja universaalne kontrollitavus on realiseeritud nii, et nende kahe vahele ei jää olulisi katmata lõike, siis on e-hääletus kontrollitav otsast lõpuni. Seejuures on nõudeks, et sellise kontrollimise raames ei tohi saada kompromiteeritud traditsioonilised demokraatlike valimiste põhimõtted nagu üldisus, salajasus, ühetaolisus, otsesus, proportsionaalsus ja vabadus. Korrektsed otsast lõpuni kontrollitavuse süsteemid tagavad vastavuse nendele tingimustele ning asendavad digikeskkonnas korraldatud valimiste puhul usalduse valimisi läbi viivate isikute vastu usalduse matemaatilise mudeliga, mis võimaldab kõigil valijatel ja vaatlejatel veenduda, et valimised viidi läbi korrektselt. Otsast lõpuni kontrollitavus on krüptograafiline lahendus e-hääletuse põhimõttelisele probleemile, et arvutisüsteemi sees toimuv pole meile vahetult vaadeldav ning inimsilm ei saa otseselt tuvastada süsteemide sees toimuvaid manipulatsioone, mis võivad olla põhjustatud tark- või riistvaravigade, pahavara või korrumpeeritud ametnike poolt.[2][3]

Eesti e-hääletuse puhul on rakendatud individuaalset kontrollitavust osaliselt, universaalset kontrollitavust katsetati esimest korda 2017. aasta KOV valimistel. Otsast lõpuni kontrollitavuse rakendamine seati eesmärgiks juba 2001. aastal koostatud lähteuuringutes ning selle puudumine on olnud aastate jooksul välisekspertide peamisi etteheiteid Eesti e-hääletusele.[2]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]