Otsahöövel

Joonis 1. Otsahöövel.

Otsahöövel on metallist käsihöövel väikese lõikenurgaga otskiudu hööveldamiseks. Tavaliselt on nende lõiketera 20° nurga all.

Ajalugu

Enamus otsahöövleid, mis on tehtud enne 19. sajandit, olid valmistatud rauast, vähesed olid puidust. Rauda eelistati seetõttu, kuna puit kulus kiiremini. Metalli kasutati otsahöövlite valmistamiseks nende väiksuse tõttu, sest nende konstrueerimisel metallist on hind odavam, kui mõne muu suurema höövli valmistamisel. Stanley tegi esimese “otsahöövli” No. 9 1970. aastal. Kümne aasta jooksul on jõudnud müügile lai valik erinevaid otsahöövleid ning valik aina kasvab.

Ehitus

Otsahöövel koosneb höövlipakust ehk korpusest, selle tallast ning sellest välja ulatuvast väikse nurga all olevast terast. Höövli tera saab reguleerida küljelt küljele ning samuti ka tema lõikesügavust. Tera kinnitab paika metallklapp või kiil.

Joonis 2. Otsahöövli ehitus: 1. Höövliraud või tera. 2. Metallklapp. 3. Lukustuskruvi. 4. Lõikesügavuse seadehark. 5. Lõikesügavuse seadenupp. 6. Külgkalde seadistushoob. 7. Tald. 8. Suuava. 9. Ekstsentriku plaat. 10. Nupp.

Kasutus

Otsahöövlit kasutatakse otste ja nurkade hööveldamiseks, sest selle tera on madala nurga all, mis lubab höövli teral tõhusamalt puitu hööveldada.

Otsahöövlil on ka teisi kasutusi puidutöös. Tihti kasutatakse seda puidu “puhastamiseks”, kasutades höövlit laastude eemaldamiseks, et üks detail sobiks teisega kokku. Samuti faasitakse sellega puidudetailide nurki, eemaldatakse liimi jäänuseid ning sae jälgi.

Otsahöövli kasutamisel hoitakse seda kinni servadest sõrmede ja pöidlaga nii, et tagumine osa on peopesas. Höövlit liigutades tuleb höövli esimesele osale teise käega survet avaldada.