Otava (Mikkeli)

See artikkel räägib asulast Mikkeli linnast; küla kohta Taipalsaari vallas vaata artiklit Liukkola (Taipalsaari)

---

Otava kool ja raamatukogu

Otava Õpistu peahoone. Õpistul ja koolil on ühine õu

Otava külakirik (ehitatud 1927–1929)

Otava koguduse maja

Otava raudteejaama hoone on nüüdseks erakätes

Otava supelrand Puula järve ääres

Otava (varem Liukkola) on asula Soomes Mikkeli linnas Mikkeli keskusest 15 km lõunas. Geograafilised koordinaadid on 61°38′40″ N 27°4′30″ E.

31. detsembril 2015 elas Otavas hinnanguliselt 1491 inimest. See on üks suuremaid asulaid Mikkeli linnas väljaspool Mikkelit.

Otava kujunes saeveski, Otava raudteejaama ja Puula järve ääre sadama ümber.

Haldusajalugu

Kuni 2001. aastani oli Otava Mikkeli maavalla üks suuremaid külasid ja keskasula. Seejärel liideti valla ala Mikkeli linna koosseisu.

Taristu

Otavat läbib Helsingit ja Mikkelit ühendav valtatie 5.

Otava arengu tähtsaim mõjutaja oli Savo raudteelõigu valmimine 1889. aastal. 1890ndatel rajati juurdepääsutee Tuula järve äärde. Otava sadama kaldaehitis on tänini säilinud. Sadamast veeti peamiselt puitu. Kui raudteeühendus tegi veo tasuvaks, rajati Puula äärde saeveskeid. Tänapäeval rongid Otavas ei peatu.

Esimesed aurikud ilmusid Puula järvele 1890ndatel. Need vedasid peamiselt puitu. Aurikuga Puula sai 1891. aastal alguse Kangasniemi ja Otava vaheline reisiliiklus. Otava sadamast sai rongiga Otava jaama ning sealt edasi Mikkeli või Kouvula suunas.

Tööstus

Otava suurim tööstusettevõte on saeveski, mis kuulub Heinola firmale Versowood Oy. Esimene saeveski rajati Otavasse 1891. aastal. See kuulus algul norralaste firmale Otavan Koivusaha Oy ja asus teises kohas.

Haridus

Otavas tegutses 2014. aastani Otava koolitalu (Otavan koulitila), mis oli viimati osa õppeasutusest Etelä-Savon ammattiopisto. Talu renditi 1. jaanuarist 2015 eraisikule.

Otava Õpistu (Otavan Opisto) on Mikkeli linnale kuuluv rahvaõpistu. Kool toodi 1901. aastal Joroinenist üle Otavasse, kus see sai oma maja.

Töötab ka Otava kool.

Ajalugu

Soome kodusõja ajal 1918. aastal asus Otava sügaval valgete tagalas. 25. veebruaril 1918 hukkasid valged Otavas pärast formaalset kohtupidamist kümme punaseks peetud Otava elanikku. See oli nähtavasti suurim nn valge terrori juhtum Lõuna-Savos. Hukatud mehed ei võidelnud kodusõjas.

Talvesõja ja Jätkusõja ajal elas Otava Mikkeli staabis töötavaid kõrgeid ohvitsere. Talvesõja ajal elas 5. jaanuarist 5. märtsini Otava Õpistu ruumides marssal Mannerheim.

Sõdade ajal töötas Otavas osa staabist. Talvesõja ajal pommitati Otavat kaks korda, aga keegi kannatada ei saanud ja ka materiaalsed kahjud olid väiksed.

Kirjandus

• Teppo Vihola (toim). Mikkelin maalaiskunnan kirja, Gummerus 1992.
• Heikki Myyryläinen. Juuret syvällä, siivet korkealla – Otavan opisto 110 vuotta, Otavan opisto 2002.
• Ulkomailla Otavassa – Perinnekirja, Otava-seura ry 2006.

Välislingid

• Otava Õpistu
• Etelä-Savon ammattiopiston Otava koolitalu
• Versowood